Eesti Päevaleht - Kange alkohol tavakauplusest välja!
22. jaanuar 2010 - Eesti karskusliit on teinud valitsusele ja riigikogule mitu ettepanekut, neist huvipakkuvaim on riikliku jaemüügi monopoli süsteemi loomine. Kas te selgitaks seda veidi?
See kogemus tuleb Põhjamaadest. Nii Soomes, Rootsis kui ka Norras on olemas riiklikud monopoolses seisus alkoholipoed: Soomes Alko, Rootsis Systembolaget ja Norras on nad Vinmonopoleti nime all. Need on poed, mis müüvad kangemat, kui ma õigesti mäletan, siis Soomes oli see üle 4,5-protsendise mahuprotsendiga, alkohoolseid jooke.
Esiteks vähendaks see süsteem alkoholi kättesaadavust. Kui näiteks Norras on 100 000 elaniku kohta 4,5 kange alkoholi müügikohta, siis Eestis on neid 195. Praeguses olukorras, kus me sõna otseses mõttes komistame alkoholi otsa ja kus alkohol on nii laialdaselt kättesaadav, on see kindlasti probleem.
Kui riik otsustaks monopoolse süsteemi kasuks, siis väheneks alkoholi kättesaadavus ja tugevneks kontroll alaealiste alkoholi kättesaadavuse osas. Kuna näiteks nendes samades Põhjamaade kauplustes töötavad väljaõppega inimesed, kes tuvastavad inimese vanuse palju tulemuslikumalt, kui seda teeb kassiir ühes supermarketis.
Saan aru, et kangem alkohol kaoks seega Rimidest, Selveritest jms kauplustest üldse ära?
Just. Nii nagu Soomes, Rootsis, on kangem alkohol müügil spetsiaalsetes poodides ja suuremates poodides on müügil väga lahja alkohol.
Monopolid on ise rõhutanud, et riik võtab süsteemi kaudu müügi oma kontrolli alla ja võtab alkoholimüügilt ära tulu tahtva motivatsiooni. Ma ise võrdleks neid kauplusi apteegiga: need on lihtsalt kohad, kust inimesed saavad omale vajaliku kätte. Sest ega need riigid ei ole alkoholimüüki ära keelanud, vaid alkohol ei ole inimestele nii peale surutud. Inimene ei pea lihtsalt enam minema tanklasse ja seal näiteks õllekastide otsa komistama.
Riikliku alkoholi jaemüügi monopoli loomine oleks meie olukorrale mõeldes riigile väga julge samm, aga me usume, et kui me tahame olukorda parandada, siis see oleks süsteem, kuidas praegust olukorda võiks muuta.
Karskusliidu poolt valitsusele tehtud ettepanekutest võib järeldada, et kuigi alkoholiaktsiis on viimastel aastatel tuntavalt tõusnud, tahate te seda veelgi tõsta?
Me rõhume teaduslikele uurimustele, mis ütlevad, et kõige efektiivsemalt reguleerib alkoholi tarbimist alkoholi hind.
Viimase kahe aastaga on alkoholi aktsiisi tõstetud 40 protsenti. See on justkui päris suur number, aga samas on majandusministeerium ja konjunktuuriinstituut toonud välja selle, et vahepeal plahvatuslikult kasvanud majandus on alkoholi hinda suhtarvuna päris võimsalt langetanud. Kui 2000. aastal sai keskmise palga eest osta 30 liitrit viina, siis 2008. aastal sai osta juba 75 liitrit. Teisisõnu, alkohol läks hulga taskukohasemaks.
Need väikesed aktsiisitõusud, mis meil on olnud, on natukene seda vahet vähendanud. Aga tegelikult siiski kaugeltki mitte nii aktiivselt.
Loe pikemalt Eesti Päevalehest
