Lauri Beekmann: Alkoholivabad valged tsoonid
18. november 2009 - Tervise Arengu Instituudi kampaania "Palju sina jood" innustab inimesi mõtlema, kas nende senised joomisharjumused eeldavad ehk muudatuste tegemist.
Tutvustatakse nii-öelda mõistlikku ehk madala terviseriskiga joomist, millest ei oleks kellelgi arukas rohkem juua.
Arvestades eestlaste joomisharjumusi, oleks suur saavutus, kui iga inimene selle kampaania ajendil kas või korraks küsiks endalt, kas tema joob ehk liiga palju. Väga paljude joomine on ju kinni mõtlemises või ehk oleks õigem öelda - mõtlematuses.
Hoolimata kampaania korraldajate hoolikast sõnakasutusest on võimalik, et paljud inimesed järeldavad edastatud sõnumist, et lubatud kogused on järelikult igati ohutud või lausa soovituslikud.
Pealegi usutakse laialdaselt, et ju need terviseametnikud ettevaatlikkusest nagunii natuke ka liialdavad ja nii võib neid "soovituslikke" piire veidi ülespoolegi venitada.
Risk on alati
Tegelikult ei saa teaduslikul alusel öelda ühegi alkoholikoguse kohta, et sellega ei kaasneks mingeid riske.
Sestap on näiteks maailma vähiliidud ja uurimuskeskused hakanud aina enam rõhutama, et muude eluviise muutvate sammude seas oleks parim ka täielik alkoholist hoidumine. Alkohol on kantserogeenne aine.
Käesoleva aasta alguses Suurbritannias avaldatud pikaajaline uurimus tõi välja, et iga päev ka ühe alkoholiühiku tarvitavatel naistel kasvab erinevate vähkide risk, esmajoones just rinnavähi risk.
Alkoholiga on seostatav umbes 13% naiste põetud vähkidest.
Naistel, kellel on soodumus rinnavähile, soovitavad teadlased alkoholist täielikult hoiduda.
Alkoholiprobleemide ennetuses nimetatakse neid teatud valdkondi white zone´ideks ehk siis valgeteks tsoonideks, mis mõtteliselt viitavad alkoholivabadele tahkudele meie elus. Siia alla käib kindlasti kogu lapsesaamise periood.
Paljud läänemaailma riigid soovitavad ametlikult, et rasedaks jääda plaanivad naised hoiduksid täielikult alkoholist. Kogu raseduse ajal on ainuõige alkoholist täielikult loobuda ning sama kehtib ka rinnaga toitmise perioodil.
Fetaalne alkoholisündroom on lääne tsivilisatsioonis mentaalse taandarengu juhtiv põhjus. Kaasneda võivad organite (süda, kopsud, neerud jne) arengurikked.
Kahjustussümptomid ilmnevad enamasti hilisemas eas madala IQna, aeglase arenguna, käitumishäiretena (hüperaktiivsus, suhtlemisraskus, korrale ja reeglitele allumatus), õpiraskustena (halb mälu, keskendumisvõime ja tähelepanuhäired).
Kusjuures on oluline mõista, et alkoholist põhjustatud sünnidefektid on 100% ennetatavad, kui alkoholist täieliku hoiduda.
Loe pikemalt Virumaa Teatajast
