Karskusliidu avalik kiri riigikogu ja valitsuse liikmetele
Kellele: Eesti Vabariigi Riigikogu ja Valitsuse liikmetele
Kellelt: Eesti Karskusliit AVE
Kuupäev: 6. jaanuar 2010
Teema: Eesti riikliku alkoholipoliitika dokumendist, selle täiendamisest ning rakendamisest
KOKKUVÕTLIKULT:
A. Eesti Karskusliit tervitab riikliku alkoholipoliitika põhimõtete dokumenti ning kutsub valitsust seda viivitamatult rakendama.
B. Pöörame tähelepanu 2009. aastal aset leidnud arengutele ning teaduslikele uurimustele, mis kinnitavad probleemi ulatust ning alkoholipoliitiliste meetmete efektiivsust.
C. Kutsume üles keelustama alkoholi reklaamimine.
D. Kutsume üles rakendama riiklikku jaemüügi monopoli süsteemi, mis garanteeriks kordades tugevama kontrolli alkoholi kättesaadavusele.
E. Kutsume üles tõstma alkoholiaktsiisi, et vähendada alkoholi hinna „taskukohasust“.
Eesti Karskusliit tervitab riikliku alkoholipoliitika põhimõtete dokumenti (edaspidi dokument) ning kutsub Eesti Vabariigi valitsust seda ametlikult kinnitama ning nende põhimõtete alusel terviklikku alkoholipoliitikat rakendama.
Tuletame meelde, et alkoholipoliitika dokument pidi viimase kolmikliidu koalitsioonileppe kohaselt välja töötatama 2007. aasta neljandas kvartalis. Kuigi kolmikliitu ning selle koalitsioonilepet enam ei ole, koosneb praegune valitsus kahest tollasest suuremast erakonnast ning ka üks võtmeroll ehk sotsiaalministri positsioon on olnud pidevalt peaministri erakonna käes.
Vaatamata sellele, et majanduslik olukord on viimase aasta jooksul oluliselt muutnud riigi prioriteetseid teemasid, kinnitab alkoholi tarvitamisega seotud kahju määr, et riik ei saa neid kahjusid vähendavate meetmete rakendamisega viivitada. Ka Sotsiaalministeeriumi kodulehel üleval olev dokument kirjeldab ilmekalt nende kahjude ulatust, mis vastupidiselt suurendab vajadust ka majanduskriisis nende vähendamisega tegeleda. Teaduslikud uurimused ning alkoholipoliitika rakendamise analüüs kinnitavad selgelt, et terviklik alkoholipoliitika vähendab rahva alkoholitarvitamist, millega kaasnevalt vähenevad automaatselt ka alkoholiga seotud kahjud, seega vähenevad ka riigile ja ühiskonnale tervikuna langevad rahalised kahjud. Niisiis peaks alkoholipoliitika rakendamine olema oluline osa majanduskriisist väljatulemise poliitikas.
Riikliku sekkumise ning seadusandlike meetmete rakendamise õigustuseks on alkoholiga seotud kahju ulatus, mis ei piirne ainult konkreetsele alkoholitarvitaja tervisele tuleneva kahjuga. Alkoholi tarvitamisega kaasneva kahju osalisteks on sageli lapsed, perekonnad ning laiemalt terve ühiskond. Selle kahju ulatust on määratlenud erinevad uurimused, nii rahvusvahelised kui ka kohalikud, ning nende kokkuvõte on kirjas ka riikliku alkoholipoliitika dokumendis. Kõigi analüüside tulemusel on kahju alati kordades suurem kõikvõimalikust majanduslikust tulust, mis alkoholitööstusega võib kaasneda. Lisaks on mitmeid kahjusid, mida uurimused valdavalt eiravad, kuna nendele on raske või võimatu panna rahalist hinda. Ometi mõjutab ka kogu moraalse kahju spekter oluliselt inimeste elukvaliteeti, sellest tulenevalt kindlasti ka nende toimetulekut elu väljakutsete ning eneseteostusega, mis omakorda mõjutab ka rahva terviklikku konkurentsivõimet ning inimeste kogukondlikku kui ka individuaalset toimimist.
Poliitika vastavuses teadusuuringutega
Riikliku alkoholipoliitika dokumendi kavandatavate meetmete osas tahame eriliselt rõhutada paari meedet ning esitame mõned ettepanekud efektiivsemate poliitiliste otsuste tegemiseks.
Alkoholireklaami reguleerimine
Kutsume Eesti Vabariigi valitsust kaaluma alkoholireklaami lauskeelu rakendamist. Alkohol on kantserogeenne, sõltuvust tekitav närvimürk ning loote väärarenguid põhjustav aine. Sellisena on selle reklaamimise ehk tarvitamisele propageerimise lubamine väga küsitav ja eetikaga vastuolus. Vaatamata alkoholitootjate väidetele, et reklaami kaudu aitavad nad juba tarvitajatel teha valikuid erinevate markide vahel, tõestavad teaduslikud uurimused, et alkoholireklaam suurendab selgelt alkoholi tarvitamist ning seda eriti noorte seas. 2009. aasta kevadel avaldati Euroopa Komisjoni Alkoholi ja Tervise Foorumi teadlaste töörühma raport, mis andis hinnangu küsimusele, kas alkoholi reklaamimine mõjutab noorte alkoholitarvitamist. Erinevatest Euroopa teadlastest koosnev töörühm tuli välja järeldusega, et alkoholi reklaamimine suurendab selgelt tõenäosust, et alaealine hakkab alkoholi tarvitama ning et juba alkoholi tarvitav noor hakkab seda rohkem tegema. Raporti leiate SIIT.
Rajanedes uurimustele, võime öelda, et alkoholireklaam suurendab selgelt probleemi. Nagu kinnitab ka WHO raport „Alcohol – no ordinary commodity“, ei ole alkoholi näol tegemist tavalise kaubaga ning selle reklaamimine teenib vaid tootjate huve ning jätab arvestamata rahva tervise ning alaealiste tõsise alkoholiprobleemiga.
2009. aasta septembris avaldas British Medical Association raporti „Under the influence – the damaging effect of alcohol marketing on young people“, mis kutsub samuti alkoholi reklaamimist keelustama.
Dokumendis on viidatud ka Prantsusmaa seadusele Loi Evin, mis määratleb konkreetselt, mis on alkoholireklaamis lubatud (toote nimi, koostis, päritolu, serveerimisviis). Lisaks peab ära mainima, et selle seaduse alusel on Prantsusmaal keelatud alkoholi reklaamimine TV-s, kinos ning keelatud on ka alkoholitootjate poolne spordi sponsoreerimine. Tutvu lähemalt SIIT.
Alkoholireklaami ohtlikemaks elemendiks on alkoholiga seotud eluviisi kujutamine, mis just telereklaamis esitatuna on noortele eriti atraktiivne.
Kättesaadavuse piiramine
Juba mainitud WHO raport „Alcohol – no ordinary commodity“ esitleb ühe efektiivseima meetmena kättesaadavuse piiramiseks riiklikku jaemüügimonopoli süsteemi. Kutsume valitsust kaaluma alkoholimüügi monopoliseerimist, võttes seega alkoholi müügilt ära äriline huvi ning tagades seeläbi tugevdatud kontrolli, mis võimaldaks vähendada alaealistel alkoholi kätte saada.
Eestis on 100 000 elaniku kohta 195 kange alkoholi müügikohta ning Norras ja Rootsis on sama suure elanike arvu kohta vaid 4,5 müügikohta (vaata siit). Kättesaadavuse vähendamine (ka läbi müügikohtade vähendamise) on teaduslikult tõestatult üks efektiivsemaid vahendeid alkoholitarvitamisega seotud kahju vähendamisel. Arvestades võrdlust meie lähinaabritega, on selge, et meie olukorras on alkohol kaugelt liiga kergesti kättesaadav. Olukorras, kus iga kauplus ja tankla võib muude asjade kõrval müüa ka alkoholi, on väga keeruline garanteerida, et alaealised ei pääseks alkoholile ligi. Põhjamaades, kus alkoholi müüakse selleks ettenähtud riiklikes poodides, on alkoholi müük väljaõpetatud personali käes ning vanusekontroll on kergemini teostatav. Tulemuseks on see, et Norras tarvitatakse elaniku kohta 6,3 liitrit absoluutset alkoholi, Eestis aga 11,9 liitrit. Vaata SIIT.
Alkoholi hinna reguleerimine
Kuigi praeguses majanduslikus olukorras tundub maksude tõstmine majandust pärssiva sammuna, tuleks alkoholiaktsiisi küsimust vaadata laiemas kontekstis. 6. aprillil 2009 avaldas Euroopa Komisjon ülemaailmse valitsusvälise uurimisinstituudi RAND korporatsiooni Euroopa haru käest tellitud raporti, mis käsitles inimeste ostuvõime ja alkoholi hinna suhte mõju alkoholi tarvitamisele ning sellega kaasnevale kahjule. Uurimus jõudis järeldusele, et alkoholi “taskukohasus” omab otsest ühendust alkoholi tarvitamise kasvu ning kahjuga.
Raportis seisab, et 18 liikmesriigis on alkoholi hind viimase 12 aasta jooksul muutunud inimeste sissetulekutega võrreldes soodsamaks. Mõnedes riikides on antud perioodi jooksul see suhe enam kui kahekordistunud. Veelgi enam, ilmneb, et üldise populatsiooniga võrreldes on alkoholi hind muutunud taskukohasemaks 16-24aastaste noorte jaoks. Vaata RAND-i raportit SIIT.
Eesti puhul on kinnitanud alkoholi olulist taskukohasemaks muutumist ka majandusministeerium ning Eesti Konjunktuuriinstituut. Kui 2000. aastal sai Eesti keskmise palga eest osta 35 liitrit viina, siis 2008. aastal võimaldas keskmine palk osta 75 liitrit viina. Kusjuures sama perioodi jooksul tõusis alkoholi tarvitamine elaniku kohta 9 liitrilt (aastal 2000) 12,6 liitrile (2007). Vaata SIIT.
Arvestades üldise kontekstiga, kutsume valitsust pöörama järjepidevat tähelepanu alkoholiaktsiisi tõstmisele, garanteerides, et üldise hinnataseme võrdluses alkoholi hind ei langeks.
Alkoholipoliitika efektiivsus ning kuluefektiivsus
2009. aasta septembris avaldas WHO Europe raamatu „Evidence for the effectiveness and cost–effectiveness of interventions to reduce alcohol-related harm“. Raamat annab teadusliku ülevaate erinevate poliitiliste meetmete efektiivsusest ning kuluefektiivsusest. Erinevates riikides tehtud uurimuste ja analüüside baasil on võimalik öelda, milliste poliitiliste otsuste ja meetmete rakendamise kaudu on võimalik vähendada alkoholi tarvitamist ning seeläbi ka sellest tingitud kahju.
Kutsume Eesti Vabariigi Riigikogu ning Valitsust arvestama olemasoleva infoga ning kujundama meie alkoholipoliitikat, lähtudes ülaltoodud teaduspõhistest ettepanekutest.
Lisainfo:
Lauri Beekmann
Eesti Karskusliidu esimees
5261884
