Mõõdukast alkoholitarvitamisest ja alkoholireklaamist
- Punase veini kasulikkus seisneb viinamarjades
- Kas punase veini mõõdukas joomine on siis ohutu?
- Milles seisneb õlu mõõduka joomise risk?
- Ohutu joomise kohta puuduvad tõendused
- Alkoholikahjud tarvitamist alustavatele noortele
- Alkohol on juureks Eesti rahva olulisematele probleemidele
Alkohoolsete jookide hulgas annab punasele veinile privileegi ühe polüfenoolide gruppi kuuluva aine sisaldus. Teadusfakt: see aine avaldab soodsat mõju veresoontele. Katses, kus punase veini ekstrakti manustati härja aordist valmistatud preparaadile, selgus, et sõltuvalt ekstrakti kogusest vähenes endoteliil-1 produktsioon, samuti ka geeni aktiivsus, mis juhib endoteliil-1 sünteesi veresoone seinas. Endoteliil-1 on veresoonte lubjastumist soodustav aine. Selle aine tekke pidurdamine hoiab ära vererõhu tõusu ja annab oma panuse müokardi infarktist hoidumiseks.
Seejuures selgus ka, et veini selline toime pole seotud veinis oleva alkoholiga ega ka veini tekkega kääritamisel. Kasutatud ekstrakt oli alkoholivaba, pealegi vähenes endoteliil-1 teke ühesuguselt nii veini kui ka veiniekstrakti ja punaste viinamarjamahla toimel.
Kui teadmine punase veini kasust teeb rohke veini joojaks, varjutab kasu reaalne kahjurisk. Peamisteks ohtudeks on alkoholsõltuvus ja maksakahjustus. Pole olemas sõltuvust veinist, vaid alkoholsõltuvus, mis on igasuguste alkohoolsete jookide soov. Kui üldiselt peetakse veini puhul riskivabaks miinimumiks päevas mitte üle 150 ml ja nädalas mitte rohkem kui liiter veini, siis ei puudu ka sellest piirist kinni pidades alkoholsõltuvuse tekke oht, mis sõltub suuresti organismi eripärast. Maksakahjustused tekivad siis, kui joodud alkoholi koguhulk ületab kindla piiri. Seega jõutakse “riski-vabalt” veini juues päev-päevalt ja aasta-aastalt lähemate maksa kahjustamisele.
“Kuidas on õllega? Karastusjoogina on sel ju mitmeid eeliseid!”
Pudel õlut kuuma ilmaga või pärast sauna kosutab. Siiski ei saa õlut lugeda karastusjoogiks, kuigi see on teatud positiivse mõjuga. Esiteks on õlles B rühma vitamiine. Peale selle oletatakse, et humalatest tekkib mõruaine, mis toimib rahustavalt. Seni pole seda ainet tuvastatud ega keemiliselt identifitseeritud. Kui humalate kääritamisel tekibki selline aine, pole see alkohol. Seega, nii B rühma vitamiinid kui ka too hüpoteetiline rahusti on olemas ka alkoholivabas õlus. Erinevalt tavaõlust ei sunni alkoholivaba õlu pudelite viisi jooma. See ongi põhilisim risk, mis tekib õlut juues.
Õlu on kõige hõlpsam vahend alkoholisõltuvuse kujundamiseks. Uurimused näitavad, et kui arvestada joodud alkoholi kogust kuni alkoholsõltuvuseni, siis õlle joomisel on see väiksem kui veini või kangete alkoholide joomisel.
Õlu ei asenda kangete jookide pruukimist, vaid annab alguse kätte teerajale: pudel õlut karastuseks → mitu pudelit → iga päev mitu pudelit → alkoholilembuse teke → kangete alkoholide lisandumine õllele → alkoholi koguhulga järk-järguline suurenemine → alkoholisõltuvus →alkoholism.
“Kas pole mitte tõsi, et Lõuna-Euroopa maades, kus juuakse väga palju veini, ei esine sellega seonduvaid terviseprobleeme?”
Arvamus, et veinijoomise traditsioonidega maades ei ole sellest sugenevaid terviseprobleeme, on müüt. Seda näitavad järgnevad andmed tüüpiliste veinimaade Prantsusmaa ja Ungari kohta.
Juba 1982.a oli Prantsusmaa maailmas esikohal absoluutselt suurima alkoholi tarvitamisega ühe inimese kohta – üle 13,3 liitrit absoluutset alkoholi. Ka oli kõrge suremus maksatsirroosi: 23 meestel ja 9 naistel 100 000 inimese kohta. Prantsusmaa valitsus peaministri volitusel ja ministrite osalusel spetsiaalse riikliku komisjoni tubaka, alkoholi ja narkootikumide vastu võitlemiseks. Ennetustegevuse tulemusena on Prantsusmaal vähenenud alkoholi tarvitamine ühe elaniku kohta. Selle tulemusena on vähenenud vigastussurmade arv ja haigestumine alkohoolsesse maksatsirroosi ning eriti oluliselt on vähenenud meeste haigestumine hingamis- ja ülemise seedetrakti pahaloomulistesse kasvajatesse. See näitab riiklikult rakendatud meetme olulist soodsat mõju alkoholismist ja tubakatarvitamisest sugenevate haiguste vähendajana.
Veinitraditsioonidega Ungaris oli 1985.a maksatsirroosi levik maailmas suurim – 32 inimest 100 000 elaniku kohta. Ungaris suri 1993.a124 meest 100 000 mehe kohta ja 41,3 naist 100 000 naise kohta, mis on meeste osas 20 korda ja naiste osas 13 korda suurem kui Norras. Kui 1980.a Ungaris suri alkohoolse maksakahjustuse kätte 1556 inimest, siis 2000. aastaks oli see arv suurenenud ligi 4 korda.
Eestis tehtud uuringud näitavad, et 10 taasiseseisvusaasta jooksul (1992-2001) on parimas tööeas meeste suremus maksakahjustusse suurenenud 3,5 korda.
Maailma Tervise Organisatsiooni väitel “…pole teaduslikku tõendust, et oleks ohutut alkoholi pruukimist”. Alkoholist tingitud tervisekahjustuste kujunemine ja sellega seotud eluea pikkus sõltuvad paljudest teguritest: eelkõige pärilikkusest, kasutamise kestusest ja tarvitatud alkoholi hulgast. Tervisekahjustus ei sõltu kasutatud alkohoolse joogi liigist (siider, õlu, vein, viin, puskar jne).
Alkoholikahjustus ja -sõltuvus areneb eriti kergelt lastel ja noorukitel. Alkoholi pruukimise alustamise ea ja kroonilise alkoholismi tekke sageduse vahel on otsene seos.
Eestis on viimasel aastakümnel märgatavalt teravnenud noorte joomisest tingitud terviseprobleemid. Noorte alkoholitarvitamise laastavat mõju näitavad Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku andmed – alkoholimürgistustega haiglaravi vajavate laste arv on oluliselt suurenenud. Ka on TÜ Kliinikumi gastroenteroloogia osakonnas varem üliharva esinenud noorte rasked maksakahjustused muutunud nüüd sageliesinevaks patoloogiaks.
Alkoholi joomisel tekib kohe mõju ajukeskustele, mis reguleerivad enesekontrolli. Näiteks TÜ Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku ambulatoorse osakonna andmetel on õppurite riskikäitumisega seotud sihilike traumade arv 1988. aastast kuni 2003.a suurenenud kaks korda.
Muuhulgas on ka noorte hulgas ilmnev juhuslike seksuaalsuhete paljusus üheks alkohoolses uimas toimuvaks riskikäitumise vormiks, mis on seotud suure riskiga saada HIV-infektsioon. Kontrollimatu joomise lai levik noorte hulgas ongi üks olulistest põhjustest, miks Eesti on HIV kandluse suhtes esikohal Euroopa Liidu riikide hulgas, ületades teisi liikmesriike 3-10 korda.
Maailma kõige kiirema kahanemisega rahvana oleme esirinnas ka enesetappude esinemise poolest. Eesti – Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi poolt korraldatud uuringu tulemused näitasid, et Eesti suitsidentide hulgas olid 59,8% alkoholisõltlased ja kuritarvitajad ning 5,3% narkootikumide kuritarvitajad. Suitsidentidel oli oluliselt suurem risk olla alkoholisõltlane ja narkootikumide kuritarvitaja võrreldes kontrollrühmaga. Ainult kolmandik alkoholisõltlastest oli saanud diagnoosi enne uuringu diagnostilist protseduuri; see näitab, et alkoholism on tugevalt aladiagnoositud. Uuring näitas, et joovastavate ainete tarvitamisega seotud häired, eelkõige alkoholisõltuvus ja narkootikumide kuritarvitamine, on olulised suitsiidi riskitegurid.
Milline peaks olema riigi ühiskonna suhtumine nii rohkeid ohte sisaldava toote reklaami ehk joomisele propageerimise suhtes?
Kõik saab alguse esimesest pitsist. See omakorda võib saada alguse esimesest julgustusest, miks mitte nähtud reklaamist.
Eesti Vabariik piiritleb alkoholireklaami. Lahjat alkoholi võib reklaamida alates kella 20st ning kanget alkoholi kella 21st. Kas seadus on kirjutatud eeldusega, et alaealised (kaasa arvatud teismelised) ei vaata pärast kella kaheksat ja üheksat õhtul enam televisiooni? Telekanalid ise sellega ei arvesta. Üks näide. Mõni kuu tagasi näitas üks Eesti kommertstelekanal mitmel järjestikusel laupäeva õhtul koguperefilmi “Beethoven”. Filmi algusaeg: 21.00.
Kutsume üles alkoholi reklaamimise keelustamisele või vähemalt selle märgatavale karmistamisele. Alkohol, ükskõik millises tootes ning mil määral, ei ole riskivaba, millest tulenevalt selle avalik reklaamimine ei arvesta Eesti rahva tervise ja heaoluga.
Karskusühendus AVE akadeemiline töörühm
Taie Kaasik – meditsiinidoktor; emer.professor; Vanemteadur TÜ tervishoiu instituudis
Tamara Janson – TÜ Spordibioloogia ja füsioteraapia instituudi dotsent
Atko Viru – meditsiinidoktor; emer.professor; bioloogia doktor, spordifüsioloog
Arvo Tikk - meditsiinidoktor, emer.professor, neuroloog-neurokirurg
Enno Kross – kauaaegne TÜ Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja
Lauri Beekmann – Ühendus AVE tegevjuht
