Search
  • Eesti Karskusliit

Üks viis, kuidas tulla kriisist välja tugevamana

29. aprill 2021

Pandeemia on toonud meile palju negatiivseid emotsioone ja hetki – haiged ja surevad lähedased, suletud ühiskond, piiratud kultuuritarbimine ja lukustatud söögikohad ning baarid. Me oleme pidanud oma elu ümber korraldama, tegema olulisi muutusi mida me kaks aastat tagasi isegi ei teadnud. Muutuste protsessis on viis etappi – eitus, ignoreerimine, mõtlemine, ahhaa efekt ja elluviimine. Iga etapp on individuaalse pikkusega, kuid tänaseks oleme paljud saanud aru pandeemiaga seotud muutuste vajadusest ning neid ellu viinud.


Ei saa ju eitada, et toimunud muutuste hulgas on olnud ka positiivseid hetki. On suurel määral sõltunud meist igaühest, kuidas oleme suutnud ja osanud selle kodu- ja perekeskse perioodi enda kasuks panna töötama. Paljud lapsevanemad on taas avastanud aktiivse lapsevanema rolli tähenduse. Räägitakse rekordilistest suuskade ja jalgrataste läbimüügist, matka- ja rabaradade külastustest. Paljud on vähendanud oma alkoholi tarvitamist ja inimesed on suletud umbsetest ruumidest leidnud jälle tee vabasse loodusse. Tervel maakeral ei ole vist mitte kunagi peauudiste tasemel räägitud nii palju rahva tervisest. Mitte ainult vaktsineerimisest, näomaskidest ja haiglate koormatusest, vaid ka tervislikest eluviisidest, kasvõi selleks, et vähendada haiglate koormatust ja tugevdada oma isiklikku immuunsüsteemi nakkuste suhtes. Võib ühemõtteliselt öelda, et sellele planeedile läheb tervis praegu vägagi korda.


Selle juurde võiksimegi jääda, sest tervisest kallimat vara ei ole. Üheks oluliseks muudatuseks on olnud baarid ja pubide on sulgemine ning koosviibimiste piiramine. Kõrgeimal teaduslikul tasemel on saadetud meile sõnum, et selle viiruse leviku üheks parimaks „sõbraks“ on olnud alkohol. Erinevates riikidest on riiklikud tervisesüsteemid korraldanud otseseid infokampaaniaid, kutsudes üles alkoholi tarbimist vähendama, et vabastada haiglad ja kiirabid koormast, mida alkoholi tarbimine nende tööle muidu põhjustab. Ja tõenäoliselt ongi paljud seda teinud – tarbinud alkoholi märkimisväärselt vähem. Ühelt poolt kuna piirid on kinni ja alkoholi tarbimise kohad on kinni, kuid teiselt poolt ka sellepärast, et me räägimegi rohkem tervisest, vaimsest tervisest ja perede toimetulemisest. Oleme aru saanud, et alkohol ei ole stressileevendaja vaid depressant. Oleme tundnud positiivseid muudatusi, mis alkoholi tarbimise vähendamine kaasa on toonud.


Seega annab iga kriis võimaluse positiivseteks reformideks. Kriisist väljatulemine toob kaasa suure kergenduse, kuid loob ka ohu langeda tagasi vanadesse harjumustesse, mis võib-olla olid selle kriisi põhjustajaks või tühistavad selle plaanitud reformi kasuliku mõju. Eelmise aasta eriolukorrast välja tulles kerkisid eesliini töötajate andmetel paljud alkoholiga seotud kahjud märkimisväärselt. Nii nagu juhtub igal aastal jaanipäeva ja jõulude aegugi. Vabanemine eriolukorra või siis ka igapäeva töörutiini piirangutest toob paljude inimeste seas kaasa alkoholi tarvitamise kasvu. Seda nimetatakse ju lõõgastumiseks, kuid tagajärjed on siiski kõike muud. Ärgem langegem tagasi … läheme positiivsete muudatustega edasi.


Viimastel aastatel on ülemaailmselt paljud inimesed osalenud erinevates alkoholivaba kuu aktsioonides, kogedes taaskord positiivset täielikult kainet eluviisi. Praktiliselt iga kuu on mingis riigis tööle pandud. Tipaton Tammikuu ja Dry January (Soomes ja Suurbritannias), Dry Feb ja Suchej Unor (Kanadas ja Tsehhi Vabariigis), Go Sober For October (UK) ja Szaraz November (Ungari). Muidugi ka meie kodumaine „Septembris ei joo“ kampaania. Ja see on tõesti ka ainult väike valik sellistest kuudest. Hetkel käib Suurbritannias aga koguni kolmekuine Sober Spring ettevõtmine. Algas 20. märtsil ja kestab kuni 20. juunini. Algatatud inimestele, kes läbisid Dry January ja leidsidki, et sedasi on ju parem. Nendest alkoholivabadest kuudest osavõtjad on leidnud, et tervis läheb paremaks, kehakaal langeb, uni on täielikum ning raha jääb ka rohkem üle.


Plaanides piirangutest väljatulekut on hea jätta alles positiivsed muudatused meie elukorralduses. Selle asemel, et koheselt tagasi pöörduda ka kõigi nende harjumuste ja käitumismudelite juurde, mis ehk tegelikult on meile kahjulikud, äkki on arukam hoopis teha need muutused püsivateks. Nii et kui aastate ja aastakümnete pärast teadusuuringud ja ajaloolased seda erilist 2020/2021 perioodi analüüsivad, siis võidaks ühe järeldusena leida, et nende rahva tervise tõttu üleelatud piirangute tagajärjel muutusid inimeste eluviisid tegelikult tervislikemaks, koduvägivald vähenes ning üldised tervisenäitajad paranesid.


Kalle Pilt ja Lauri Beekmann

Eesti Karskusliidust


Arvamusartikkel ilmus erinevates maakondlikes ajalehtedes



42 views0 comments