top of page
Search
  • Eesti Karskusliit

Alkoholi märgistamise küsimus: Tarbijate õigus teada


02.06.2023 - Tarbijal on õigus teada, millised riskid ootavad teda ühe või teise toote ostmisel ja siis ka selle tarbimisel. Ja kuigi tootjale võib see tekitada lisakulusid, on see loomulik, et kui nad meile midagi müües saavad tulu, on neile pandud kohustus meid erinevatest riskidest hoiatada ja teavitada, millest üks või teine toode on valmistatud.


Nii me leiamegi erinevate toiduainete pakenditelt infot selle kotha kui palju on seal kaloreid või millistest koostisosadest need koosnevad. Lausa kummastav on aga see, et alates 1978. aastast on alkoholitootjad korduvalt vabastatud kohustusest avaldada oma toodete pakendite märgistustel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave. Erinevatest terviseriskidest rääkimata. Ja neid riske jagub. Alkoholi tarvitamine on teadaolevalt seotud üle 200 erineva haiguse ja tervisekahjuga. Nagu rohked tõendid näitavad, siis inimesed on paljude nende alkoholi põhjustatud terviseriskide osas jätkuvalt teadmatuses. Olgu selleks siis näiteks alkoholi ja vähi seos või raseduse aegse alkoholi tarvitamise ohtlikkus. Mõlema tundliku valdkonna puhul on teadlased rõhutanud, et risk algab ka väga väikestest kogustest. Ja siin see teadmatus kõige suurem just ongi.


2017. aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon raporti Euroopa Parlamendile ja Nõukogule, seoses alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustusliku esitamisega alkohoolsete toodete märgistusel. Euroopa Komisjon ei leidnud ühtegi objektiivset põhjendust, millega õigustada selle info jätkuvat puudumist alkohoolsetelt toodetelt. Nagu karta oli, siis järgmised kuus aastat on tegeletud selle teema väga aeglase käsitlemisega.


Seejärel võttis Euroopa Komisjon vastu väga olulise ja jõulise vähivastase võitluse plaani, Europe Beating Cancer Plan´i, mis pani olulise rõhu ka alkoholi kui ennetatava vähiriski vähendamisele. Üheks konkreetseks plaaniks oli näiteks see, et enne 2022. aasta lõppu peavad alkohoolsete jookide etikettidel olema kohustuslikult märgitud koostisosade loetelu ja toitumisalane teave. Väga tugeva sammuna oli plaanis kohustada alkoholitootjaid lisama oma toodetele ka alkoholi ja vähi seose eest hoiatavad tervisesõnumid. Selle plaani ajaliseks eesmärgiks oli 2023. aasta lõpp.


Osaliselt tõenäoliselt COVID-i kriisi tõttu kuid kindlasti ka tugeva alkoholitööstuse vastutöö tõttu on see algne plaan juba rajalt maas. Veidi enam kui nädal tagasi saatsid Euroopa alkoholipoliitikaga tegelevad kodanikuühiskonna organisatsioonid, Euroopa alkoholipoliitika allianssi eestvedamisel Euroopa komisjonile murekirja, kus kutsuti need olulised plaanid lõpuks ellu viima ning alkoholiärist kasumit lõikavate osapoolte survele vastu seisma.


Iirimaa võttis ja tegi ära Kuid vahepeal on üks Euroopa Liidu liikmesriik otsustanud oma kodanike õiguste eest seismisel teistest natuke kiiremad olla. Iirimaa viis plaani ellu ning 22. mail kirjutas terviseminister Stephen Donnelly need märgistuskohustused seaduseks (tootjatele anti siiski kolmeaastane üleminekuperiood). See õigusakt kohustab kõiki Iirimaal müüdavaid alkoholitooteid teavitama toote kalorisisaldusest ja alkoholi kogusest grammides. Samuti hoiatatakse alkoholi tarbimise ohu eest raseduse ajal ning alkoholi tarbimisest tulenevate maksahaiguste ja vähkkasvajate ohu eest.


Viimane ongi ehk kõige märgilisem. Alkohol põhjustab vähki. Nii nagu tubakatooted on juba aastaid pidanud kandma õõvastavaid pilte, et rõhutada selle tarbimisharjumuse riske, nii on aastatega kasvanud arusaamine, et ka alkoholi tarvitamise puhul ei ole ohutut kogust ja inimeste teadlikkus selles osas peab kasvama.


Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC) hinnangul põhjustas 2020. aastal alkoholi tarbimine Euroopas peaaegu 40 000 uue rinnavähi juhtumi.


Samad andmed näitavad, et rinnavähk on muutunud kõige levinumaks vähiks kogu maailmas. Aastal 2020 hinnati üle 2 miljoni uue juhtumi ja umbes 100 000 neist oli tingitud alkoholi tarbimisest.

See on vaid üks näide. Alkohol on klassifitseeritud esimese astme kantserogeenina nagu näiteks tubakas ja asbestki. Alkohol põhjustab suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähki.


Lõppude lõpuks teeb inimene oma otsused ikka ise. Nagu peabki olema. Kuid ta peaks olema võimeline tegema teadliku valiku. Igal tarbijal või tarbimist kaaluval inimesel on õigus sellele infole, mida senimaani on alkoholitööstusel võimaldatud maha vaikida.


Ei ole ühtegi põhjust, miks Eesti ei võiks olla järgmine, kes Iirimaa eeskujule järgneb. Olgu siia ka veel meelde tuletatud, et Iirimaa oli esimene, kes otsustas avalikes kohtades suitsetamise keelustada. Ja õnneks võime nüüd kokku võtta, et praktiliselt kõik teised tulid järele. Kas mäletate veel aega, kui kohvikusse minnes kõrvallauas suitsu tossutati?


Lauri Beekmann Eesti Karskusliit

37 views0 comments
bottom of page