09.02.2023 - 8. veebruari Pealtnägijas jutustas üks tuntud Eesti kodanik oma isikliku loo narkosõltuvusest. Kohe kui saade oli lõppenud pöördus Eesti Päevaleht allakirjutanu poole ja küsis kommentaari. Siin see täies mahus on. Koos originaalse pealkirjaga.
Jah, meil on vaja rohkem inimesi, kes räägiks oma lugu sõltuvusest ja annaks hoiatava sõnumi tervele ühiskonnale ja eriti neile, kellele võib erinevatel põhjustel meelemürkide kasutamine atraktiivne paista. Suures ja laias meelelahutusmaailmas ja filmitööstuses näeb noor inimene erinevate ainete tarbimist võib-olla küll kriminaalses, kuid siiski valdavalt atraktiivses kontekstis. Piiri peal käimine, äärmuste otsimine - selgelt ahvatlev.
Tulemuseks on juba väga varajasest east tekitatud surve tarbida. Kui tahad olla mees, et sind võetaks gruppi, võetaks tõsiselt, siis peaks… Nagu näitavad erinevad küsitlused, ei ole see ainult noorte probleem. Alkohol on jätkuvalt uimasti, mille mittetarvitamist peab põhjendama. Üheks väljapääsuks on see, kui ühiskonnas on rohkem neid, kes ütlevad, et see ei ole OK.
Sõltuvus on haigus. Kuna selle algus on sageli seotud halbade valikute ja otsustega, siis kaasneb sellega tihti ühelt poolt häbi ja teiselt poolt hukkamõist. Ükskõik, kuidas sellesse olukorda satuti, nüüd vajab inimene tuge ja mõistmist. Mõistmist ka tagasilangemise korral.
Kuid hukkamõist peab selles pildis siiski olema. Nende suhtes, kes tulevad peol inimese juurde ja pakuvad seda esimest triipu, tabletti või klaasi. Kui me õigesti vaatame sõltuvust haigusena, potentsiaalselt surmava haigusena, siis sellele teele ahvatleja on ka potentsiaalne eluvõtja. Olgu see aine siis legaalne või illegaalne. Alkoholi- ja tubakatööstus oma reklaami ja tootearendustega, baarid/pubid oma „happy hour“ite ja alati pealetükkiva „kas valame veel“ pakkumistega sobituvad selles mõttes paraku selgelt narkoärikaks. Lõigatakse kasu sellest, et inimene hakkaks tarbima ja tuleks aina tagasi uue doosi järele.
Kus on selle teema lahendus? Ennetustöö on äärmiselt keeruline. Kellegi ausameelne tunnistus võib paraku toimida kellegi jaoks ka reklaamina. Idee kogeda ühe aine tarbimisega „eufooriat“ võib eriti praeguses vaimse tervise kriisis olla nii ületamatult külgetõmbavaks, et kõik hoiatussõnad, mis järgnevad, jäävad kuulamata. Vähemalt teatud ideoloogilises narkoennetuses kõlab maailmas põhimõte „Prevent Don´t Promote“ – enneta, ära propageeri. Et isiklik lugu metsikust noorpõlvest ei muutuks kuulava noore jaoks selliseks, mida tahaks ka siiski kogeda, sest nagu näha, küll pärast keskealisena saab ju taas mõistuse pähe võtta. Sõnu tuleb valida.
Kuid ennetus ei saa piirneda ainult lugude ja tunnistustega. Peamine rõhk peab olema kättesaadavuse piiramisel. Olgu aine siis legaalne või illegaalne.
Märt, Mart, Piret, Igor, Peeter ja Natalja, kes te võitlete oma igapäevase kainuse nimel, olge tublid ja pidage vastu. Ja olgu teie ümber rohkelt mõistvaid inimesi, nii et koos areneksime ühiskonnaks, kus normaalne ja kiitustväärt on tahta olla terve ja ebanormaalne on tahta, et keegi astuks teele, mis on täis sõltuvust, haigust ja häbi.
Lauri Beekmann
Eesti Karskusliit
Comentários