Alkoholiga seotud kahju on 100-protsendiliselt mittevajalik ja ärahoitav. Nii ei leidu ka ühtegi õigustust kõikvõimalike meetmete mittekasutamisele.

​

Me ju soovime näha seda kahju vähenemas. Kui keskmine ühe elaniku kohta tarbitud alkoholikogus väheneb, teame, et automaatselt vähenevad ka erinevad õnnetused, perevägivald, vigastused, maksakahjustused, vähijuhtumid jne. Me tahame, et need arvud väheneksid.

 

Kuid selles valdkonnas on üks arv, mida peaksime paradoksaalselt soovima näha kasvamas. See on alkoholist tingitud sünnikahjustuste esinemise tegelik näitaja.

 

Miks ma nii ütlen?

Ei ole olemas riiki, mis väidaks, et neil on täielik ülevaade FASD (Fetal Alcohol Spectrum Disorders) tegeliku esinemissageduse kohta. Enamus riike, seda ka Euroopas, ei oma praktiliselt mitte mingit ülevaadet selle kahju kohta. ”Alkoholi Aastaraamatus” avaldatud andmed kinnitavad, et ka Eesti kuulub nende riikide hulka.

 

Viimaste aastate näitaja järgi saab neid loote alkoholisündroomi juhtumeid ühe käe näppudel üles lugeda. See ei saa mitte mingil juhul kajastada tegelikku olukorda. Need lapsed on olemas, me lihtsalt ei tea seda. Me ei ole neid tuvastanud.

 

Veel kord – isegi selle teema juhtivad riigid, nagu Kanada, tunnistavad, et nende ametlikud andmed alahindavad probleemi tegelikku ulatust: “Health Canada kohaselt elab Kanadas 300 000 FASD-ga inimest. Teadlased ütlevad, et see arv on alahinnang, kuna selle probleemi suhtes esineb teadmatust nii arstide seas, kes panevad sellele valesid diagnoose, kui ka bioloogiliste emade seas, kes kardavad stigmat, mis võib kaasneda, kui tunnistatakse, et raseduse ajal on alkoholi joodud.”

Teadus tuleb appi

Kuigi riikide suutlikkus neid lapsi tuvastada ja diagnoosida jätab tõsiselt soovida, siis teadus on teinud märkimisväärseid edusamme lisamaks meie arusaamist, mida raseduse aegne alkoholi tarvitamine lapsele teha võib ja kui paljusid see pöördumatu kahju tegelikult mõjutada võib.

 

Rajanedes kogukondade andmetele, mille kogumiseks kasutatakse laste füüsilisi uuringuid, hindavad eksperdid, et FASD esinemine USA-s ja mõnedes Lääne-Euroopa riikides võib olla 2-5 protsenti elanikkonnast.

 

Kuni 5 protsenti? CDC (Centers for Disease Control and Prevention) andmetel näitavad Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika uuringud, et näiteks autismi esinemissagedus on keskmiselt 1-2 protsenti elanikkonnast. Ja ometi teame ning kuuleme autismist palju rohkem kui FASD-st.

 

Juba ainuüksi 5 protsenti tähendaks Eestis üle 65000 inimese. Samas selgus 2016. aastal The South African Medical Journalis avaldatud uurimusest, et FASD esinemissagedus Lõuna-Aafika Vabariigis on koguni 29-290 juhtumit 1000 elussünni kohta. See tähendab kuni 29 protsenti!

 

Kokkuvõttes paistab nendest hinnangutest ilmnevat, et me ei ole isegi lähedal tegelikule arusaamisele, kui suur see probleem on. Tõele lähemal on senisest suuremad, mitte väiksemad arvud.

 

Mõjutab peaaegu kogu organismi

Lisaks paremale arusaamisele esinemissagedusest on teadlased parandanud ka meie arusaamist probleemidest, mis FASD-ga kaasnevad. Tänavu jaanuaris avaldatud suuruurimus identifitseeris 428 konkreetset haigust, mis koos FASD-ga esinevad. Need ICD-10 koodiga haigused mõjutavad peaaegu iga organismi osa, kaasa arvatult kesknärvisüsteem (aju), nägemine, kuulmine, süda, vereringe, seedimine, luu- ja lihaskond ning hingamiselundkond.

 

Erinevad riigid ongi juba reageerinud ja konkreetseid samme astunud.

​

Tänavu märtsis võttis Kanada provints Ontario vastu oma esimese FASD strateegia, näidates, mida ka kohalik omavalitsus võib teha. Veebruaris avaldas CDC USA-s üliolulise raporti, milles märgitakse, et hinnanguliselt 3,3 miljonit naist vanuses 15-44 elab riskiga, et nende arenev laps võib nende joomise tõttu alkoholiga kokku puutuda. Raport kutsus kõiki seksuaalselt aktiivseid naisi, kes loobuvad rasestumisvastaste vahendite kasutamisest, üles loobuma ka alkoholi tarvitamisest.

 

Tänavu jaanuaris andis Suurbritannia välja oma uued alkoholi tarvitamise suunised. Teiste muudatuste seas korrigeeriti ka juhiseid rasedatele, öeldes selgelt, et mitte mingi kogus alkoholi ei ole ohutu raseduse ühelgi perioodil. Varasem ametlik nõuanne, mis nüüd sai eemaldatud, kutsus lapseootel naisi piirama alkoholi tarbimist 1-2 alkoholiühikule kord või paar nädalas.

 

Meile lähemal, Norras, avati 2015. aasta novembris Skandinaavia esimene keskus, mille eesmärk on tuvastada raseduse ajal alkoholi ja uimastite tarvitamise tõttu kahjustatud lapsed 2-18 aastaste seast.

 

Teise olulise sammuna arvutas Rootsi kokku oma iga-aastased FASD-ga kaasnevad kulud: “Aastane loote alkoholisündroomi kogukulu hinnati 76000 eurole lapse kohta (0-17 aastased) ja 110000 eurole täiskasvanu kohta (18-74 vanused), tehes kokku 1,6 miljardit eurot aastas, kasutades FAS-i esinemissagedusena 0,2 protsenti.” Ja taas tõdesid teadlased, et “FAS-is kulukoorem ühiskonnale on märkimisväärne ja tõenäoliselt alahinnatud.”

 

Vanglasse 19 korda suurema tõenäosusega

Ilma korrektse diagnoosita võivad need lapsed olla ühiskonnas tõsiselt vääritimõistetud. Nende problemaatilist käitumist võidakse tõlgendada sõnakuulmatusena, mis nõuaks distsiplineerimist – ja just seda terves maailmas nähakse. Olemasolevate Kanada andmete kohaselt satuvad FASD-ga noored 19 kordse suurema tõenäosusega kinnipidamisasutusse. Kuid need lapsed ei ole probleemid. Neil on probleem. Probleem, mis tekitati neile juba enne sündi.

 

Õige diagnoos suunaks tähelepanu erinevatele meetmetele, mida nendele lastele peaks pakkuma ja vajadusel alles tekitama. Adekvaatne diagnoos ja tegelikku olukorda kajastavad andmed looksid tugeva aluse efektiivsele ennetusele, sest ainult siis mõistaks ühiskond, kui suure probleemiga on tegemist. Kui meie logisevad andmed näitavad hetkel, et seda probleemi praktiliselt ei eksisteeri, ei võta seda ka keegi eriti tõsiselt.

 

Ja nii külvatakse edasi kahju, mis tegelikult on 100-protsendiliselt ennetatav.

​

Lauri Beekmann

Eesti Karskusliidu esimees