Mis on Eesti Karskusliit?

Eesti Karskusliit on 1989. aastal taasloodud ja Eesti Vabariigis alates 1922. aastast tegutsenud Eesti Karskusliidu õigusjärglane.

Karskusliit on ühendus, mis on võtnud oma sihiks karskuse propageerimise ning alkoholiseerumise vastu võitlemise.

 

Karskusliit koondab ühendusena inimesi, kes tunnevad muret leviva alkoholiseerumise pärast Eesti rahva seas. Eriti murettekitavaks peab Karskusliit kasvavat alkoholitarbimist noorte seas.

 

Milleks karskusliitu vaja on?

Karskusliidu vajadust kinnitab Eestis valitsev suhtumine alkoholitarbimisse ning alkoholiga seotud kahju suur ulatus.

 

Karskusliit tahab suunata ühiskonna tähelepanu alkoholi tarbimise tagajärgedele, millesse suhtutakse sageli liiga kergekäeliselt. Karskusliit ei ole aga vaid näpuga vehkiv korralekutsuja. Karskusliit tahab pakkuda ka alternatiive ning kinnitada, et elu ilma alkoholita on täisväärtuslikum ja enam rahuldust pakkuvam.

 

Karskusliit tahab suunata tähelepanu ka meie seadusandluse nõrkustele, mis lubavad või lausa soodustavad alkoholitarbimise levikut ja seda ka noorte seas. Nii tahab Karskusliit mõjutada riigi alkoholi- ja uimastipoliitikat, olemata seejuures ise poliitiline organisatsioon.

 

Mida karskusliit teeb ja on teinud?

Karskusliit tahab oma eesmärkide saavutamise nimel olla ühiskonnas nähtav ja kuuldav.

Karskusliit on välja andnud ja kirjastanud teabekirjandust.

Karskusliit on korraldanud teabepäevi ja karskust propageerivaid üritusi. Iga-aastase peakoosoleku raames korraldatakse ka juba traditsioonilist aastakonverentsi, mille teema lähtub reeglina aasta tegijaks valitu valdkonnast.

Karskusliit loob kontakte samalaadsete organisatsioonidega otsides koostöövõimalusi ühiste eesmärkide saavutamisel.

Karskusliit osaleb rahvusvaheliste alkoholipoliitikaga tegelevate organisatsioonide, NordAN ja Eurocare´i, tegevuses. 
 

Eesti Karskusliidu esimehed on alates 2003. aastast Ignar Fjuk, Olev Remsu ja Lauri Beekmann (praeguseni).


Eesti Karskusliidu juhatus:
dr Teet Lainevee, Uno Traat, Peep Kask, Indrek Nägelik ja Lauri Beekmann.

Eesti Karskusliidu põhikiri

1.Üldsätted

1.1.Eesti Karskusliit (edaspidi: Karskusliit, ametlik nimelühend: Karskusliit, inglise keeles: Estonian Temperance Union) on iseseisev eraõiguslik kasumit mittetaotlev juriidiline isik.

1.2. Karskusliidu Juhatuse asukohaks on Türi linn, Türi vald,  Eesti Vabariik.

1.3.Karskusliit on füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik üleriigiline ühendus.

1.4.Karskusliit võib astuda analoogiliste eesmärkidega rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks.

1.5.Karskusliit ei ole raviasutus ega poliitiline organisatsioon.

1.6.Oma tegevuses lähtub Karskusliit Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.

 

2. Asutamine

2.1. Karskusliit on 1989. aastal taasloodud ja Eesti Vabariigis alates 1922. aastast tegutsenud Eesti Karskusliidu õigusjärglane.

 

3. Eesmärgid ja nende saavutamise vahendid

3.1.Karskusliidu eesmärgid on:

3.1.1.Tervisliku ja karske eluviisi propageerimine.

3.1.2.Alkoholivastase tegevusega seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute koostöö koordineerimine.

3.1.3.Riigi alkoholi- ja uimastipoliitika mõjutamine.

3.2.Eesmärkide saavutamise vahendid on:

3.2.1.Osalemine karskusalastel seminaridel, konverentsidel ja muudel üritustel.

3.2.2.Osalemine tervislikku elulaadi eest seisvate organisatsioonide tegevuses nii Eestis kui välismaal.

3.2.3.Riigikogule, Vabariigi valitsusele ja omavalitsustele ettepanekute ja soovituste tegemine alkoholi- ja tubakatoodete tootmist, kaubastamist ja pruukimist reguleerivate õigusaktide väljatöötamiseks.

3.2.4. Koostegevuse korraldamine Euroopa Liidu struktuuridega, mille ülesandeks on ühtse alkoholipoliitika väljatöötamine.

3.2.5.Tervise- ja karskusalaste ja muude seadustega lubatud ürituste korraldamine.

3.2.6.Alkoholi, tubaka ja teiste narkootiliste ainete tarbimise kahjuliku toime kohta andmete kogumine ja avaldamine, avaliku arvamuse küsitluste korraldamine.

3.2.7.Alkoholivastase ja karskusalase teabematerjali (raamatud, brošüürid, perioodilised väljaanded jms.) kirjastamine ja koolitustegevus.

3.2.8.Tuluprojektide ja -ürituste (tasu sümboolika kasutamise eest, loteriid, korjandused jms.) korraldamine. Saadavat tulu kasutatakse üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

3.2.9. Toetavate sotsiaaltööalaste ja rehabilitatsiooniprojektide läbiviimine.

3.2.10 Alkoholivabade keskkondade (kaasaarvatud kohvikute) loomine ja teostamine.

 

4. Liikmeks astumise, liikmest lahkumise ja väljaarvamise kord

4.1.Karskusliidu liikmeks võivad olla Eesti Vabariigi ja teiste riikide füüsilised ning juriidilised isikud, kes tunnistavad käesolevat põhikirja.

4.2.Karskusliidu liikmeks astuja esitab isikliku kirjaliku avalduse, juriidiline isik lisaks koopia registreerimistunnistusest.

4.3.Karskusliidu liikmete arvestust peab Karskusliidu Juhatus.

4.4.Karskusliidu liikmed võivad omal soovil lahkuda Karskusliidust igal ajal isikliku kirjaliku avalduse alusel. Liikmesuhe lõpeb avalduse registreerimise järel Juhatuse poolt, kuid mitte hiljem kui avalduse esitamisele järgnevast kuust.

4.5.Karskusliidu liikme võib Juhatuse otsusega Karskusliidust välja arvata, kui:

4.5.1.Liige ei täida põhikirja,

4.5.2.Kahjustab oma tegevusega Karskusliidu mainet või toob oma tegevuse või tegevusetusega Karskusliidule muul viisil olulist kahju

4.6.Välja arvatud liikmele teatatakse kahe nädala jooksul välja arvamise otsusest ja põhjustest kirjalikult. Peale liikmelisuse lõppemist ei ole väljaarvatul õigust kasutada Karskusliidu vara ega tegutseda Karskusliidu nimel.

4.7.Karskusliidust lahkumisega või väljaarvamisega lõpeb isiku kuulumine Karskusliit organite koosseisu.

4.8.Karskusliidu koostööpartneriks võib olla juriidiline isik või seltsing, kes tegutseb Karskusliidu põhikirjas sätestatud eesmärkide nimel. Koostööpartneri registreerib või kustutab oma registrist Juhatus.

 

5. Liikme õigused ja kohustused

5.1.Karskusliidu liikmel on õigus:

5.1.1.Osaleda Karskusliidu kõigis tegevustes,

5.1.2.Valida ja olla valitud Karskusliidu juhtorganitesse,

5.1.3.Esitada ettepanekuid ja avaldusi kõigis Karskusliidu tegevust puudutavates küsimustes,

5.1.4.Saada teavet Karskusliidu tegevuse kohta, avaldada Karskusliidu Juhatusele umbusaldust ja nõuda valitud isikute tagandamist ennetähtaegselt,

5.1.5.Lahkuda Karskusliidust omal soovil,

5.2.Karskusliidu liige on kohustatud:

5.2.1.Osalema Karskusliidu tegevuses ja täitma põhikirja,

5.2.2.Täitma Karskusliidu Üldkogu ja Juhatuse otsuseid,

5.2.3.Vastama Karskusliidu Juhatuse pöördumistele ja arupärimistele,

5.2.4.Esitama aruanded projektide täitmise kohta, kui need on finantseeritud Karskusliidu poolt,

5.2.5.Mitte kahjustama Karskusliidu mainet,

5.2.6.Austama ja propageerima tervislikke eluviise,

5.2.7.Mitte osalema mistahes grupi, ühenduse või organisatsiooni töös, mille eesmärgid või tegevus on otseses vastuolus Karskusliidu eesmärkidega,

5.2.8. Tasuma kehtestatud korras liikmemaksu.

 

6. Ülesehitus

6.1.Karskusliit on moodustatud üleriigilise organisatsioonina, mille struktuuriüksuseks võib olla piirkondlik organisatsioon (edaspidi: Osakond).

6.2.Ühel või mitmel omavalitsuse haldusterritooriumil elavad Karskusliidu liikmed võivad moodustada Osakonna.

6.3.Karskusliit Osakonna moodustamise kinnitab Karskusliidu Juhatus.

6.4.Osakond juhindub oma tegevuses Karskusliidu põhikirjast, samuti Karskusliidu juhtorganite otsustest.

6.5.Osakonnal on oma üldkoosolek, mille moodustavad selles Osakonnas arvelolevad Karskusliidu liikmed. Osakonnal on oma juhatus.

6.6.Osakonda kuuluvate Karskusliidu liikmete tegevuse koordineerimiseks valib Osakond oma liikmete hulgast kuni kaheks (2) aastaks vähemalt kolme (3) ja maksimaalselt viie (5) liikmelise piirkondliku juhatuse, mis juhib Osakonna tegevust.

6.7.Osakonna üldkoosoleku ja juhatuse koosoleku läbiviimisel ning otsuste vastuvõtmisel juhindub Osakond põhikirjas Karskusliidu Üldkogu ja Juhatuse kohta sätestatust.

 

7. Üldkogu

7.1.Karskusliidu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek ehk üldkogu (edaspidi: Üldkogu), mis kutsutakse kokku vähemalt üks (1) kord ühe (1) aasta jooksul ja millel võivad osaleda kõik Karskusliidu liikmed.

7.2.Füüsiline ja juriidiline isik on Üldkogul esindatud ühe häälega. Üldkogu töös võivad külalistena sõnaõigusega osaleda Karskusliit koostööpartnerid.

7.3.Üldkogu toimumise aja, koha ja päevakorra määrab Karskusliidu Juhatus, tehes selle teatavaks vähemalt kaks (2) nädalat enne Üldkogu toimumist.

7.4. Üldkogu võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid nõudeid.

7.5.Üldkogu otsus on vastu võetud, kui see kogub üle poole Üldkogul osalenute häältest.

7.6.Üldkogu kinnitab põhikirja või teeb selles täiendusi ja muudatusi. Otsus on vastu võetud, kui see kogub üle kahe kolmandiku (2/3) Üldkogul osalenute häältest.

7.7.Erakorraline Üldkogu kutsutakse kokku Karskusliidu Juhatuse või vähemalt ühe kümnendiku (1/10) Karskusliidu liikmete nõudmisel. Üldkogu kokkukutsumise põhjus peab olema ära näidatud kirjalikult. Erakorraline Üldkogu kutsutakse kokku hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates taotluse esitamise päevast.

7.8.Karskusliidu Üldkogu:

7.8.1.Valib vähemalt kolmeliikmelise Juhatuse,

7.8.2.Valib revidendi,

7.8.3.Kuulab ära Juhatuse ja revidendi aruande ning annab neile hinnangu,

7.8.4.Kehtestab juriidilistest isikutest Karskusliidu liikmetele liikmemaksu arvestamise korra,

7.8.5.Otsustab Karskusliidu tegevuse peatamise või likvideerimise,

7.8.6.Otsustab kinnisasja võõrandamise või asjaõigusega koormamise,

7.8.7.Tagandab Juhatuse või revidendi, kui see ei tule tööga toime või ei täida põhikirja.

 

8. Juhatus

8.1.Karskusliidu tegevust juhib ning seda esindab Karskusliidu juhatus (edaspidi: Juhatus), milles on vähemalt kolm liiget.

8.2.Juhatuse liikmed valitakse Üldkogu poolt kuni neljaks (4) aastaks. Juhatuse valimised toimuvad kahes voorus. Kõigepealt valib Üldkogu salajasel hääletamisel Juhatuse esimehe, kelle ametinimetus on Karskusliidu esimees ja kes korraldab Juhatuse tegevust. Seejärel valitakse Juhatuse ülejäänud liikmed.

8.3.Juhatuse liikmed valivad endi hulgast Juhatuse esimehe ettepanekul Juhatuse aseesimehe ja sekretäri.

8.4.Juhatus on kõrgemalseisev organ kõigile piirkondlikele organisatsioonidele.

8.5.Karskusliidu esimehel on õigus esindada Karskusliitu kõikides õigustoimingutes. Teised Juhatuse liikmed võivad esindada Karskusliitu ainult ühiselt. Karskusliidu esimees võib oma kohustuste täitmise õigustoimingutes panna kolmandale isikule.

8.6.Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole Juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

8.7.Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Juhatuse liikmed.

8.8.Juhatus:

8.8.1.Otsustab Karskusliidu liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise,

8.8.2.Kutsub kokku Üldkogu,

8.8.3.Korraldab Karskusliidu finantsmajanduslikku tegevust,

8.8.4.Annab oma tegevusest aru Üldkogule,

8.8.5.Otsustab palgaliste töötajate arvu, määrab palga suuruse ja kinnitab tööjuhendid,

8.8.6.Juhib Karskusliitu vastavalt põhikirjale ja Üldkogu otsustele,

8.8.7.Otsustab Karskusliidu Osakondade loomise,

8.8.8.Vastab Karskusliidu liikmete pöördumistele ja arupärimistele,

8.8.9. Kehtestab liikmemaksu suuruse ja tasumise korra.

8.9.Juhatuse liikmed vastutavad materiaalsete vahendite sihtotstarbelise ja heaperemeheliku kasutamise eest solidaarselt. Juhatus võib määrata varaliselt vastutavad isikud ja fikseerida varalise vastutuse nendega sõlmitavates töölepingutes.

8.10.Juhatuse koosolekud kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.

8.11.Karskusliidu dokumentatsiooni eest, samuti kirjavahetuse eest vastutab Juhatuse sekretär või selle puudumisel Juhatuse esimehe poolt määratud isik.

8.12.Juhul kui Juhatuse liikmete arv langeb Juhatuse liikmete volituste lõppemisel Juhatuse volituste kestel alla kolme (3), korraldatakse uued Juhatuse valimised kuue (6) kuu jooksul.

 

9. Revident

9.1.Karskusliidu revident kontrollib Karskusliidu rahaliste vahendite ja varade seaduspärast kasutamist, Juhatuse ja Osakondade juhatuste tegevuse vastavust Karskusliidu põhikirjale.

9.2.Revident kontrollib ka Karskusliidu Osakondade finantsmajanduslikku tegevust.

9.3.Revident valitakse Üldkogu poolt kuni kaheks (2) aastaks.

9.4.Revident allub ainult Üldkogule ning koostab ja esitab Üldkogule Karskusliidu varade kasutamise ja kontrolli kohta aruande. Oma ettepanekud esitab Revident eelnevalt läbiarutamiseks Juhatusele.

9.5.Revidendiks ei või olla Juhatuse liige ja Karskusliidu palgaline töötaja.

9.6.Revisjone teostatakse vähemalt kord aastas. Vajaduse korral viiakse revisjone läbi sagedamini.

 

10. Õigused, vara ja rahalised vahendid

10.1.Karskusliit on mittetulundusühing.

10.2.Karskusliidul ja vajadusel tema Osakondadel on oma raamatupidamine, eelarve, pangakontod.

10.3.Karskusliit võib omada oma põhikirjaliste eesmärkide teostamiseks vallas- ja kinnisvara.

10.4.Karskusliidu vara moodustub liikmemaksudest, oma trükiste kirjastamisest ja müügist, eraldistest riigieelarvest, kodanike ja organisatsioonide annetustest ja eraldistest, ürituste läbiviimisel laekuvatest tuludest ning muudest seadustega lubatud allikatest.

10.5.Karskusliidul on õigus oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks moodustada fonde ja muid organisatsioone ning osaleda ettevõtluses.

10.6.Osakondade varade ja rahaliste vahendite kasutamise ja aruandluse korra kehtestab Juhatus.

10.7.Karskusliidu varade kasutamist kontrollib Revident.

10.8.Karskusliit kasutab oma vara ja tulusid ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

10.9.Vara ja tulu ei või jagada Karskusliidu liikmete vahel.

10.10.Karskusliit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste suhtes. Karskusliidu liikmed ei kanna varalist vastutust Karskusliidu varaliste kohustuste suhtes.

10.11.Finantsmajandusliku tegevuse aluseks on eelarve, mis koostatakse igaks majandusaastaks.

10.12.Karskusliit peab seadusega sätestatud korras raamatupidamist, tasub seaduses ettenähtud maksud ja esitab maksuametile tuludeklaratsiooni.

 

11. Lõpetamine ja reorganiseerimine

11.1.Karskusliidu lõpetamise otsustab Üldkogu. Otsus on vastu võetud, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku (2/3) Karskusliidu liikmetest ja otsus kogub üle kolme neljandiku (3/4 ) Üldkogul osalenute häältest.

11.2. Karskusliidu vara kasutamise kohta teeb otsuse Üldkogu. Karskusliit vara ei jagata Karskusliidu liikmete vahel. Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle Vabariigi Valitsuse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

11.3. Karskusliidu lõpetamisest teatab Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Registrile Karskusliidu esimees.