top of page
Search
  • Eesti Karskusliit

Eesti alkoholiprobleemi kasvutrend: poliitilise protesti ja vaimse tervise kriisi ristteel


13.06.2023 - Viimased viis aastat on alkoholi tarvitamine ja sellega seonduvad kahjud olnud kahjuks taas tõusuteel. Raske on see periood olnud mitmes mõttes ja erinevad faktorid on tõenäoliselt üksteist ka vastastikku mõjutanud.


2017. ja 2018. aastal käivitunud piirikaubandus on omamoodi nähtus, mis kasvas nii suureks teemaks, kuna sattus (või õigemini asetati) ühiskondliku lõhe ja poliitilise polariseerumise keskpunkti. Teadaolevalt on aktsiisipoliitika tõendatult efektiivne alkoholiprobleemi vastu võitlemise vahend. Eestis leidis aga aset areng, kus osa meie kaasmaalasi ja nende tuules (või äkki vastupidi) teatud poliitiliselt ja ideoloogiliselt meelestatud organisatsioonid hakkasid sihipäraselt selle poliitilise sammu vastu tegutsema. Võib ka muidugi öelda, et seda oli neil kerge teha, sest äkki oli tekitatud olukord, kus naaberriikide alkoholi hindade erinevus oli märkimisväärselt suur.


„Maksud Lätti“ liikumise eesmärgiks ei olnud ju niivõrd odavama alkoholi ostmine, kuivõrd protest hetkel valitsenud poliitilise võimu vastu. „Protestiks teie vastu teen ma selle reisi!“ „Tulen ka Põhja-Eestist ja jään rahaliselt (ja ajaliselt) kahjumisse, kuid kuna tahan lisada oma hääle teie vastu protestimiseks, siis lähen sõidan Iklasse.“ See oli omamoodi kahelt poolt põhjustatud olukord ja nii ka üsna selgelt üheks põhjuseks, miks keskmine alkoholi tarvitamine asus tõusuteele. Protestides neile mittemeeldiva poliitika vastu otsustasid osad inimesed seega osta odavamat alkoholi, kuid see tähendas praktiliselt ka rohkem alkoholi ja seega pikemas kontekstis ka tõsta oma isiklikku alkoholi tarvitamist. See sarnaneb veidi liiklusraevu juhtumiga, kus ühele autojuhile ei meeldi kaasreisija vahele põikamine, mille peale ta kiirendab talle kõrvale ja rammib oma autoga talle külje sisse. Et näidata oma pahameelt, oma protesti ja öelda, et mina sellist asja ei tolereeri. Tagajärjeks on aga ka oma auto vigastamine, kõrged trahvid ja meediakajastuse kaudu üldsuse naeru alla sattumine. „Kuid ma näitasin talle.“


Oli sadu ja tuhandeid inimesi, kes ütlesid Ossinovskile, et sinu poliitika oli loll ja karistuseks ma joon nüüd rohkem. Tagajärjeks, nagu see kahetsusväärne statistika näitab, jõid osad teiste karistamiseks ennast surnuks. See on üheks näiteks, kui traagiline võib selline tavaelu polariseerumine olla. Nendel aastatel teostatud alkoholipoliitika eesmärgiks ja motiiviks oli rahva tervis. Aidata inimesi tervislikumale elule. Paraku reageerisid inimesed sedasi.


See oli üks faktor. Siis sai sedasama ideoloogiat kandnud poliitiline jõud võimule ja loomulikult tuli veel üks rammimine tagantjärele teha. 2019. aasta suvel langetati Eestis alkoholiaktsiise. Alkoholiaktsiisi langetamine on Euroopa alkoholipoliitikas ülimalt harva esinev nähtus, mis kindla reeglina toob alati kaasa negatiivsed tagajärjed. Kuulsaim näide pärineb Soomest, kus 2004. aastal samuti piirikaubanduse kartuses langetati alkoholiaktsiise umbes kolmandiku võrra. Järgnevatel aastatel kasvas alkoholisurmade arv. Alkoholi põhjustatud maksahaigustesse suremus kasvas vahemikus 2004-2006 koguni 46%.


Olen nõus, probleem oli. Kuid aktsiisilangetamine toimis sel hetkel siiski bensiiniga tule kustutamisena. Tarbimine kasvas. Surmade arv jätkas kasvamist.


Ja siis algas COVID-i periood. Paljusid valdas suur teadmatus. Oma töökoha, tervise, koduse olukorra osas. Ühiskond, kus alkoholi nähakse stressimaandjana (olles tegelikult depressant), vaba aja sümbolina ja lõdvestajana, on üsna selgelt oodatav, et kriisi olukorras osad inimesed hakkavad rohkem jooma.


On arusaadav, et sellel perioodil läks riigi aur pandeemia ohjeldamisele. Samas on ka selge ja teada, et alkohol ja kriisisituatsioon on äraspidised sõbrad. Kui ühiskonnas on kriis, siis teatud riskirühmad suurendavad oma probleeme põhjustavat ja ennasthävitavat käitumismalli. Ja alkoholi tarvitamine kasvab.


Elu ei ole muidugi must ja valge. Statistiliselt olid alkoholi tarvitamise muutused nendel kriisi aastatel üsna väikesed. Mis viitab sellele, et kui osade inimeste jaoks tähendas nii aktsiisitõusust tulenev alkoholi kallinemine ja pandeemiaga kaasas käinud pubide/baaride sulgemine ja sotsiaalse läbikäimise märkimisäärne vähendamine loogiliselt alkoholi tarvitamise vähenemist, siis selleks, et need üldise tarbimise näitajaid kas jäid samaks või isegi kasvasid, pidi teine grupp oma tarbimist oluliselt kasvatama. Ja sealtki tuli sisend sellesse alkoholisurmade kasvu.


Aga võib-olla kõige olulisem kriis selles kogu kontekstis on vaimse tervise kriis. Osade inimeste jaoks jääb see täiesti arusaamatuks, teiste jaoks on sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus. Kui me paneme kokku ühiskondliku polariseerumise, marginaliseerumise, pandeemiaga kaasa käinud ebakindluse ja teadmatuse ja alkoholi tarvitamise kasvu – võibki see kõik tõenäoliselt väljenduda vaimse tervise probleemides. Alkohol selles pildis võib olla nii põhjuseks kui ka tagajärjeks. Igatahes on see olukorda halvendava toimega.


Kuidas edasi? Lahenduse võtmed on peidus nende loetletud alkoholiprobleemi kasvu põhjustes.


Alkoholipoliitika peab olema järjepidev ja süstemaatiline. Mitte kiirustav, samas muidugi mitte erinevatele arengutele jalgu jääv. Kuna tegemist on inimeste käitumist mõjutav ja planeeriv poliitika, peab selle osaks olema kindlasti ka inimeste kaasamine ja selgitustöö. Viimaste aastate õppetund on see, et alkoholipoliitikat (nagu erinevaid sotsiaalpoliitikaid) peab kõikvõimalike vahenditega hoidma ühiskondliku lõhestumise vahele kukkumast. Nii palju kui see on vähegi võimalik.


COVID-i kogemus näitab meile, et meil peab olema ühiskonnana arusaamine, millised riskikäitumised ja reaktsioonid kriisi tekkides kasvavad ja kuidas me nendele kriisidele, isegi kui nad on kõrvalosatäitjad, peaksime reageerima.


Muidugi on meil igaühel ka omavastutus olemas. Iseenda ja ka oma lähedaste suhtes. Hoidugem elulisest „liiklusraevust“, kus me millelegi reageerides teeme kahju nii iseendale kui oma lähedastele. Annan ka siira soovituse ennast veidi harida alkoholi osas. Kui alkohol on teie elu stabiilseks kaaslaseks, siis ehk leiate ka pool tunnikest, et mõnest usaldusväärsest allikast selle aine kohta lugeda, mõistmaks müüte, mille kütkeis võite teiegi olla.


Lauri Beekmann Eesti Karskusliit

32 views0 comments

Recent Posts

See All

ความคิดเห็น


bottom of page