04.12.2024 - Alkoholi võime suurendada inimese valuläve on üks põhjusi, miks joomine võib viia agressiivsema käitumiseni, selgub uuest uuringust.
Teadlased leidsid, et mida vähem valu tundsid katsealused pärast alkoholi tarbimist, seda rohkem olid nad valmis teistele valu põhjustama.
„Me kõik oleme kuulnud väljendit „Ma tunnen sinu valu,“ ütles uuringu kaasautor Brad Bushman, Ohio osariigi ülikooli kommunikatsiooniprofessor.
„Aga kui joobes inimesed ei suuda oma valu tunda, võivad nad ka teiste valu vähem märgata ning seeläbi võivad nad muutuda agressiivsemaks.“
Uuring avaldati hiljuti ajakirjas Journal of Studies on Alcohol and Drugs.
Uuring kasutas eksperimentaalset metoodikat, mida on teadusuuringutes kasutatud alates 1967. aastast ja mis on heaks kiidetud inimeste käitumise uurimiseks.
Uues uuringus viidi läbi kaks sõltumatut laborikatset. Esimeses osales 543 ja teises 327 osalejat, kes kõik teatasid, et tarbivad korraga 3-4 alkohoolset jooki vähemalt kord kuus. Osalejad värvati ajalehekuulutuste kaudu ja neile maksti 75 dollarit. Mõlema katse metoodika oli identne.
Pärast teadliku nõusoleku andmist anti osalejatele 20 minutit, et juua kas alkohoolne või platseebojook. Apelsinimahlajoogid nägid välja identsed, et osalejad ei saaks aru, millist jooki nad said. Platseebojoogile lisati väike kogus alkoholi apelsinimahla peale ning klaasi äärele pihustati alkoholi, et see maitseks nagu alkohoolne jook.
Pärast joogi tarbimist said osalejad ühe sekundi pikkuseid elektrišokke kahe sõrme vahel ühes käes. Šokkide intensiivsust suurendati seni, kuni osaleja kirjeldas šokki kui „valusat.“ See määratleti osaleja valulävena.
Seejärel osalesid osalejad veebipõhises reaktsiooniajaga ülesandes, kus võitja võis kaotajale šoki anda. Šokkide tugevus varieerus tasemel 1 (nõrk) kuni 10, mis oli määratletud kui „valus.“ Osalejad said ka otsustada, kui kaua šokid kestavad.
Tegelikult vastast polnud ja teadlased kuulutasid osaleja juhuslikult „võitjaks“ pooltel reaktsiooniaja ülesannetel. Katse eesmärk oli hinnata, kas alkoholi tarbinud osalejad oleksid valmis andma tugevamaid ja pikemaid šokke ning kas kõrgem valulävi mõjutaks nende käitumist.
Tulemused näitasid, et alkoholi tarbinutel tõstis alkohol nende valuläve. Mida suurem oli nende füüsilise valu taluvus, seda agressiivsemaks nad muutusid šokkide intensiivsuse ja kestuse osas, mida nad olid valmis vastasele andma.
Platseebojooki tarbinud osalejad ei käitunud nii agressiivselt, osaliselt seetõttu, et nende valulävi oli üldiselt madalam kui alkoholi tarbinud osalejatel, ütles Bushman.
„Teisisõnu, nad tundsid oma valu ja ei soovinud teistele valu põhjustada,“ lisas ta.
„Joobes inimesed võivad mitmel põhjusel olla tõenäolisemalt valmis teisi tahtlikult vigastama, kuid see uuring näitab, et üks võimalik põhjus võib olla seotud valulävega.“
Bushman märkis, et uuringus alkoholi tarbinud inimeste keskmine vere alkoholisisaldus jäi vahemikku 0,095% kuni 0,11%. See ületab pisut enamikus USA osariikides kehtivat legaalset piiri, mis on 0,08%.
„Alkoholi mõju valulävele võib olla veelgi tugevam neil, kes joovad rohkem kui katsetes osalejad,“ ütles Bushman. „See võib muuta nad veelgi agressiivsemaks teiste vastu.“
Uuri lähemalt: Journal of Studies on Alcohol and Drugs
Comments