30.03.2022 - Vaatlusuuringud on näidanud, et kerge alkoholitarbimine võib olla kasulik südamega seotud tervisele, kuid ajakirjas JAMA Network Open avaldatud suures uuringus seostati alkoholi tarbimist igal tasemel suurema südame- ja veresoonkonnahaiguste riskiga. Massachusettsi üldhaigla (MGH) ning MIT ja Harvardi Broad Institute'i teadlaste juhitud töörühma poolt avaldatud tulemused viitavad sellele, et alkoholi tarbimise oletatav kasu võib tegelikult olla tingitud muudest elustiilifaktoritest, mis on levinud kergelt ja mõõdukalt alkoholi tarbivate inimeste seas.
Uuringus osales 371 463 täiskasvanut - kelle keskmine vanus oli 57 aastat ja keskmine alkoholitarbimine 9,2 jooki nädalas -, kes olid Ühendkuningriigi biopangas, mis on laiaulatuslik biomeditsiiniline andmebaas ja uurimisressurss, mis sisaldab põhjalikku geneetilist ja tervisealast teavet. Kooskõlas varasemate uuringutega leidsid uurijad, et kerge kuni mõõduka alkoholitarbimisega inimeste risk südamehaiguste tekkeks oli kõige madalam, seejärel järgnesid inimesed, kes ei joonud alkoholi. Kõige suurem risk oli inimestel, kes jõid palju. Kuid töörühm leidis ka, et kergete ja mõõdukate alkoholitarvitajate eluviis oli tervislikum kui alkoholist hoiduvate inimeste oma - näiteks rohkem kehalist aktiivsust ja köögiviljade tarbimist ning vähem suitsetamist. Seega vaid mõne elustiilifaktori arvesse võtmine vähendas oluliselt alkoholi tarbimisega seotud kasu.
Uuringus kasutati ka Mendeli randomiseerimise meetodi uusimat tehnikat, mis kasutab geneetilisi variante, et teha kindlaks, kas täheldatud seos kokkupuute ja tulemuse vahel on kooskõlas põhjusliku mõjuga - käesoleval juhul, kas kerge alkoholitarbimine põhjustab kaitset südame-veresoonkonna haiguste eest. "Uuemad ja arenenumad tehnikad "mittelineaarse Mendeli randomiseerimise" puhul võimaldavad nüüd kasutada inimese geneetilisi andmeid, et hinnata kokkupuute erinevate tasemetega seotud haiguse riski suunda ja suurust," ütleb vanemautor Krishna G. Aragam, kardioloog ja Broad Institute'i teadur. "Seetõttu kasutasime neid uusi tehnikaid ja ulatuslikke geneetilisi ja fenotüüpseid andmeid biopankade populatsioonidest, et paremini mõista seost harjumuspärase alkoholi tarbimise ja südame-veresoonkonna haiguste vahel."
Kui teadlased viisid läbi osalejatelt võetud proovide geneetilised analüüsid, leidsid nad, et isikud, kelle geneetilised variandid ennustasid suuremat alkoholitarbimist, tarbisid tõepoolest suuremaid alkoholikoguseid ning neil oli suurem tõenäosus, et neil esineb hüpertensioon ja südame isheemiatõbi. Analüüsid näitasid ka olulisi erinevusi kardiovaskulaarses riskis nii meeste kui ka naiste alkoholitarbimise spektri lõikes, kusjuures risk suurenes minimaalselt, kui tarbitakse nullist kuni seitsme alkoholiühikuni nädalas, palju suurem risk suureneb, kui jõutakse seitsmest kuni 14 alkoholiühikuni nädalas, ja eriti suur risk, kui tarbitakse 21 või rohkem alkoholiühikut nädalas. Eelkõige viitavad tulemused kardiovaskulaarse riski suurenemisele isegi tasemetel, mida USA põllumajandusministeeriumi riiklikes suunistes peetakse "madala riskiga" (st alla kahe alkoholiühiku päevas meestel ja ühe alkoholiühiku päevas naistel).
Avastust, et seos alkoholi tarbimise ja kardiovaskulaarse riski vahel ei ole lineaarne, vaid pigem eksponentsiaalne, toetas täiendav analüüs 30 716 osaleja kohta Mass General Brighami biopangas. Seega, kuigi tarbimise vähendamine võib olla kasulik isegi inimestele, kes joovad ühe alkohoolse joogi päevas, võib vähendamise kasu tervisele olla märkimisväärsem - ja võib-olla kliiniliselt olulisem - neil, kes tarbivad rohkem.
"Tulemused kinnitavad, et alkoholi tarbimist ei tohiks soovitada südame-veresoonkonna tervise parandamiseks, vaid et alkoholi tarbimise vähendamine vähendab tõenäoliselt südame-veresoonkonna riski kõigil inimestel, kuigi erineval määral, sõltuvalt inimese praegusest tarbimise tasemest," ütleb Aragam.
Uurimus: JAMA Network Open
Allikas: Pressiteade