Enne peo algust: vanemlikud hoiakud on seotud üliõpilaste liigtarvitamisega

07.12.2025 - Kolledži üliõpilased, kes joovad end purju, võivad seda teha kodust kaasa tulnud mõjutuste tõttu, viitab uus Washington State University juhitud uuring.

Hiljutine küsitlus näitab, et üliõpilased, kes joovad teistest rohkem, on kasvanud üles kodudes, kus alkoholi suhtes oldi leebemad. Need üliõpilased liituvad tõenäolisemalt ka üliõpilasorganisatsioonide ja korporatsioonidega.

Ajakirjas Behavioral Sciences avaldatud uuringus küsitlesid teadlased vanemaid ja üliõpilasi nende hoiakute ja käitumise kohta, eelkõige liigtarvitamise osas. Selgus, et nende üliõpilaste vanemad, kes liitusid korporatsioonidega, olid alkoholi suhtes lubavamad juba enne seda, kui lapsed kodust kolledžisse lahkusid.

Varasemad uuringud on näidanud, et mida lubavamad on vanemad üliõpilase joomise suhtes, seda rohkem üliõpilased kolledžis joovad, ütles artikli juhtivautor ja WSU ennetusteaduse doktoriõppe üliõpilane Kristi Morrison. Me uurisime vanemate heakskiidu ja üliõpilaste kuulumise vahelist seost ning leidsime, et nende üliõpilaste vanemad, kes ühinevad üliõpilasorganisatsioonidega, kipuvad olema liigtarvitamise suhtes lubavamad juba enne laste kolledžisse tulekut.

Üliõpilasseltsidega liitunud tudengitel on suurem risk liigtarvitamiseks ja sellest tulenevateks kahjudeks, näiteks alkoholimürgitus ja mälukaotused, ütles Morrison.

Riskitegurite, nagu vanemate lubavus, mõistmine annab võimaluse sekkumisteks, mis võivad vähendada riskikäitumist, ütles ta.

Morrison ja kaasautorid küsisid vanematelt nii enne laste kodust lahkumist kui ka nende esimesel õppeaastal, kui valeks nad peaksid seda, kui nende laps tegeleks nn episoodilise purjujoomisega. Seda defineeriti kui vähemalt neli alkohoolset jooki ühe korra kohta naistel ja viis meestel. Samuti küsiti üliõpilastelt, kuidas nad tajuvad oma vanemate sallivust selles küsimuses.

Kolledžisse sisseelamine on väga riskantne aeg, ütles kaasautor Jennifer Duckworth, WSU inimarengu osakonna dotsent. Sellised uuringud aitavad ülikoolidel tuvastada valdkondi, kus saab arendada ja rakendada sekkumisi liigtarvitamise vähendamiseks.

Morrison ja Duckworth leiavad, et vanematele suunatud programmid, mis julgustavad selgete piiride seadmist, otsustusvõime toetamist ja liigtarvitamise riskidest rääkimist (eriti enne laste kodust lahkumist), võivad üliõpilastele positiivset mõju avaldada. Nad tõid näiteks programmi Letting Go and Staying Connected, mis sai alguse WSU-s ja on levinud veel üheksasse ülikooli Washingtonis. Seda peetakse oluliseks vahendiks vanemate teavitamisel.

Riskitegurid võivad rühmiti erineda, ütles Duckworth. Vanemate lubavus on üks selline tegur ja seda on suhteliselt lihtne muuta. Vanematele tuleb aidata mõelda, mida tähendab olla alkoholi suhtes vähem lubav. Kui vanemad räägivad lastega liigtarvitamise riskidest ja seavad selged ootused, võib see avaldada reaalset mõju. Isegi pärast kodust lahkumist mängivad vanemad jätkuvalt tugevat rolli selles, kuidas noored täiskasvanud alkoholiga toime tulevad.

Ka heatahtlikud katsed edendada nn turvalist joomist võivad saata vale sõnumi, mis normaliseerib liigtarvitamist.

Vanemad võivad arvata, et kodus kontrollitud keskkonnas teismelisele joomise lubamine on turvalisem, kuid see annab alkoholi tarvitamisele heakskiidu, ütles Morrison, kes plaanib kahe aasta jooksul doktorikraadi omandada. Uuringud näitavad, et mida vähem vanemad alkoholi suhtes heakskiitu avaldavad, seda vähem üliõpilased joovad.

---

Allikas: Behavioral Sciences