01.12.2022 - Alkoholi mõju ei piirdu ainult alkoholi joova inimesega, vaid puudutab ka tema pereliikmeid. Alkoholi tarvitamine perekonnas võib põhjustada stressi, suhteprobleeme, konflikte, ettearvamatust ja isegi vägivalda, mis võib põhjustada püsivaid emotsionaalseid traumasid.
Kriitilised perioodid, nagu COVID-19 pandeemia, võivad olla eriti ohtlikud, sest need loovad keskkonna, kus inimeste haavatavus võimendub. Need olud võivad võimendada alkoholi kahjulikku mõju ja põhjustada tagajärgi, millega inimesed ei oska toime tulla.
Sotsiaalteenused peavad olema kergesti kättesaadavad, tõhusad ja arvestama erinevate tingimustega, millega inimesed silmitsi seisavad. Kui peres on alkoholiprobleem, tuleb arvestada erinevate kahjudega. Lisaks alkoholi tarvitamise häire (Alcohol Use Disorder - AUD) all kannatavale isikule võivad erilist tähelepanu ja abi vajada ka tema pereliikmed, eelkõige lapsed. Kuigi perepõhine ravi võib olla kasulik, on oluline tunnistada, et igal inimesel on ainulaadsed vajadused. Me peame suutma näha korraga mitut vaatenurka ja vajadust. Näiteks võib AUD-ga vanem vajada sõltuvuse tõttu ravi, teine vanem (kui on olemas mitte-sõltuvuses olev vanem) võib vajada abi kaassõltuvuse puhul, mõlemad vanemad vajavad toetust oma vanemluses ja igal lapsel on oma vajadused.
Me rõhutame ja tunnustame järgmisi laste õiguste ja vajaduste aspekte:
Sündimata lapsel on õigus tulla maailma ilma, et tema vanemate joomine või uimastitarbimine kahjustaks teda.
Lastel on õigus lapsepõlvele, mis on vaba alkoholi ja muude uimastite põhjustatud kahjustustest.
Lastel on õigus lapsepõlvele, mis on vaba alkoholi turundamisest ja igasugusest survest alkoholi või muude uimastite tarvitamiseks.
Tuleks luua tõhusad struktuurid negatiivselt mõjutatud laste leidmiseks ja nende toetamiseks. Need struktuurid peavad olema kõikides valdkondades, kus lapsed viibivad: tervishoius, lasteasutustes/eelkoolis, koolis jne.
Teadmised, meetodid ja struktuurid peavad olema ka seal, kus vanemad viibivad. Kõigil, kes töötavad AUD-ga täiskasvanutega, peaks olema süsteem, mille abil küsida laste kohta ja tagada, et ka lapsed saavad toetust.
Üldise alkoholitarbimise vähendamine on oluline strateegia laste vägivalla ja lähisuhtevägivalla vastu võitlemisel.
Kutsume kõiki valitsusi ja kohalikke omavalitsusi üles arvestama alkoholitarbimisega kõigis perede ja laste/noorte strateegiates ja programmides. On oluline, et sellistel aegadel nagu COVID-19 ei jätaks me tähelepanuta püsivalt pildis olevat alkoholiprobleemi, mis muude riskide ilmnemisel ainult süveneb.
Lisaks tahame rõhutada Islandi pühendumist noorte vaimsele tervisele Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise ajal 2023. aastal - "ennetus on juba ammu tõestanud oma väärtust tõhusa vahendina füüsilise ja vaimse tervise edendamisel, eriti noorte seas."
Samuti tahame rõhutada ja toetada Balti Assamblee 41. istungjärgu resolutsiooni, mis kutsub üles kiiremini rakendama Maailma Terviseorganisatsiooni algatust SAFER, mis võib kaitsta perekondi ja üksikisikuid alkoholikahjude eest.
Ja pöördume Põhjamaade Nõukogu eesistujariigi Norra poole (2023), kes on tunnistanud, et pandeemia mõjutas noorte vaimset tervist. Kuna eesistujariik Norra püüab õppida, kuidas epideemiaga hakkama saadi, et parandada noorte tervise kontrolli kriisi ajal, tuleb käsitleda ka erinevate sõltuvusainete kasutamist ja mõju.
Põhjamaade alkoholi- ja narkopoliitika võrgustiku (NordAN) üldkoosolek võttis käesoleva resolutsiooni vastu 18. novembril Kopenhaagenis.
Resolutsiooni algtekst