13.05.2022 - Idioomid ja vanasõnad hea tervise säilitamise tähtsuse kohta on levinud läbi aegade. Paljud rõhutavad, kui tihedalt on tervis seotud õnne ja võimalusega elada täisväärtuslikku ja nauditavat elu. Sel kuul ajakirjas Age and Ageing avaldatud uuringus, mille korraldas Osaka ülikooli uurimisrühm The Japan Collaborate Cohort (JACC), hinnati eluviiside muutmise mõju oodatavale elueale. Teadlased leidsid, et viie või enama tervisliku eluviisi omaksvõtmine suurendas oodatavat eluiga isegi üle 80-aastaste inimeste puhul ja, mis on oluline, ka krooniliste haigustega inimeste puhul.
Eluaeg sõltub sotsiaalsetest teguritest, nagu sotsiaalmajanduslik staatus, poliitilistest teguritest, nagu tervishoiuteenuste kättesaadavus, ja elustiili teguritest, nagu toitumine ja kehaline aktiivsus. Käesolevas uuringus kasutati JACC-uuringu lähteuuringut, mis on suur uurimisprojekt, mis hõlmas 49 021 inimest ja mis viidi läbi 1988-1990. aastatel 45 Jaapani piirkonnas. Eesmärgiks oli suurendada teadmisi selle kohta, millised tegurid suurendavad vähi- ja südame-veresoonkonnahaigustesse suremist; seega sisaldas küsimustik selliseid komponente nagu toitumine, kehaline koormus, alkoholi tarvitamine, suitsetamise staatus, une kestus ja kehamassiindeks. Iga tervisliku käitumise eest anti punkte ja hinnati nende eluviiside muutmise mõju prognoositavale elueale.
Uuring kestis kuni 2009. aasta detsembrini, mis ajaks oli surnud 8966 inimest. "Tulemused olid väga selged. Suurem hulk modifitseeritud tervislikke käitumisviise oli otseselt seotud suure pikaealisusega nii meeste kui ka naiste puhul," ütles uuringu peamine autor dr Ryoto Sakaniwa. Eluaegne kasu oli suurim alkoholi tarvitamise vähendamise, suitsetamisest loobumise, kehakaalu langetamise ja uneaja suurendamise puhul, mis lisas tervetele 40-aastastele inimestele 6 eluaastat.
See kasu oli silmatorkav isegi vanemate inimeste (80-aastased või vanemad) ja nende seas, kellel oli üks või mitu olulist kaasnevat haigust, sealhulgas vähk, südame-veresoonkonna haigused, hüpertensioon, diabeet ja neeruhaigused, ning igas eluetapis alates keskmisest vanusest. "See on eriti oluline leid, arvestades, et krooniliste haiguste levimus on maailmas suurenenud ja need on vanemaealiste inimeste peamine surmapõhjus," ütleb vanemautor prof Hiroyasu Iso. See on üks esimesi uuringuid, mis mõõdab tervisekäitumise parandamise mõju eakate inimeste seas riigis, kus oodatav eluiga saavutab peaaegu 85 aastat.
Tulemus, et elustiili parandamine mõjutab tervist positiivselt, hoolimata kroonilistest tervisehäiretest ja vanemast east, on julgustav, eriti arvestades krooniliste haiguste suurenevat levikut ja pikemat eluiga. Käesoleva uuringu tulemused aitavad kaasa tulevaste tervishoiuasutuste, rahvatervise strateegiate ja poliitikate kujundamisele, mis töötavad koostöös patsientidega, et edendada tervislikke eluviise.
Allikas: Osaka University