Peaaegu poolte surmaga lõppenud elektritõukerattaõnnetuste taga Rootsis oli joobes sõitmine

01.08.2026 - Peaaegu pooltes Rootsis toimunud surmaga lõppenud elektritõukerattaõnnetustes oli sõitja märkimisväärses joobes. Enamik surmaga lõppenud õnnetusi juhtus erakasutuses olevate, mitte renditud elektritõukeratastega. Seda näitab Chalmersi Tehnikaülikooli ja Rootsi Transpordiameti uus uuring.

Peaaegu pooltes Rootsis toimunud surmaga lõppenud elektritõukerattaõnnetustes oli sõitja alkoholi tarvitanud. Need õnnetused juhtusid peamiselt õhtuti või öösiti ning mitte ühelgi juhul ei kandnud hukkunu kiivrit. Seda näitab Chalmersi Tehnikaülikooli ja Rootsi Transpordiameti uus uuring. Uuringust selgub ka, et enamik surmaga lõppenud õnnetusi juhtus erakasutuses olevate, mitte renditud elektritõukeratastega.

Teadlased analüüsisid kõiki Rootsis aastatel 2016–2024 toimunud surmaga lõppenud õnnetusi, milles osalesid elektritõukerattad, elektrijalgrattad või tavalised jalgrattad.

Alkohol oli sageli üks tegur kõigi kolme sõidukiliigiga juhtunud surmaga lõppenud õnnetustes, kuid elektritõukerataste näitajad eristusid selgelt. Surmaga lõppenud elektritõukerattaõnnetustes oli alkoholi tarvitanud 44 protsenti sõitjatest. Elektrijalgratturite seas oli vastav näitaja 27 protsenti ja tavaliste jalgratturite seas 13 protsenti.

Kõigi kolme rühma puhul oli alkoholi kontsentratsioon veres kõrge. Alkoholi tarvitanud elektritõukeratturite mediaanne vere alkoholisisaldus oli 1,8 promilli. Võrdluseks on Rootsis mootorsõiduki juhtimisel lubatud vere alkoholisisalduse piir 0,2 promilli. Sellest kõrgemat näitu käsitatakse joobes juhtimisena ning 1,0 promilli või rohkem raske joobes juhtimisena.

„Alkoholijoove on probleem kõigi liiklejate seas, kuid elektritõukeratturite puhul näib see olevat eriti tõsine. Paljud surmavalt vigastada saanud elektritõukeratturid olid joobes ning nende joobeaste oli äärmiselt kõrge,” ütles Chalmersi Tehnikaülikooli aktiivse ohutuse ja liiklejate käitumise professor ning uuringu vanemteadur Marco Dozza.

Hukkunud ei kandnud kiivrit

Uuring näitas, et kiivri kasutamine oli surmaga lõppenud õnnetustes väga haruldane. Mitte ükski hukkunud elektritõukerattur ei kandnud kiivrit. Hukkunud elektrijalgratturitest ja tavalistest jalgratturitest kandis kiivrit vaid ligikaudu 25 protsenti.

Kõigis kolmes rühmas olid kõige sagedasemaks surma põhjuseks peavigastused.

„Numbrid räägivad enda eest. Kuna surmaga lõppenud vigastused tabavad kõige sagedamini pead ja peaaegu keegi ei kanna kiivrit, on meil selge võimalus inimelusid päästa. Kiiver ei anna täielikku garantiid, kuid parandab ellujäämise võimalusi märkimisväärselt. Seetõttu peaksime tegema kõik võimaliku, et soodustada kiivri kasutamist,” ütles Chalmersi Tehnikaülikooli doktorant ja uuringu esimene autor Rahul Rajendra Pai.

„Arvan, et paljud inimesed ei mõista, kui ohtlik on sõita elektritõukerattaga alkoholijoobes, sest arvatakse, et see sõiduk ei liigu kuigi kiiresti,” ütles Marco Dozza. „Tasakaalu kaotamiseks piisab aga sellest, kui sõita vastu teel olevat kivi või väikesesse auku. Joobes olles on see eriti ohtlik, sest alkohol aeglustab mõtlemist ja reaktsioone. Kui sõitja ei kanna kiivrit, võivad tagajärjed olla veelgi raskemad.”

Eri sõidukiliikidel on erinevad õnnetusmustrid

Uuring hõlmas 204 surmajuhtumit. Teadlased leidsid kolme sõidukiliigi vahel selgeid erinevusi nii sõitjate kui ka õnnetuste iseloomu osas.

Tavaliste jalgratastega toimunud surmaga lõppenud õnnetustes oli jalgratturi mediaanvanus 71 aastat. Õnnetused juhtusid sageli tööpäevadel ning tavaliselt oli tegemist kokkupõrkega mootorsõidukiga.

Surmaga lõppenud elektritõukerattaõnnetuste muster oli teistsugune. Sõitjate mediaanvanus oli 47,5 aastat ning enamik õnnetusi olid ühe sõiduki õnnetused, mis juhtusid nädalavahetustel, õhtuti või öösiti.

Teadlaste sõnul näitavad tulemused, et meetmed ja eeskirjad tuleb kohandada eri sõidukiliikide eripäradega.

„Tüüpiline surmaga lõppenud jalgrattaõnnetus, kus eakas jalgrattur saab päevavalguses mootorsõidukilt löögi, võib vajada täiesti teistsuguseid ennetusmeetmeid kui tüüpiline surmaga lõppenud elektritõukerattaõnnetus, kus noorem joobes sõitja kukub öösel ilma teise sõiduki osaluseta,” ütles Marco Dozza.

Surmaga lõppenud õnnetused juhtuvad kõige sagedamini erakasutuses olevate elektritõukeratastega

Peaaegu üheksa kümnest alkoholiga seotud elektritõukeratturi surmajuhtumist leidis aset erakasutuses oleva sõidukiga. Avalik arutelu ja regulatsioonid on seni keskendunud suuresti renditavatele elektritõukeratastele. Rendifirmad on kasutusele võtnud näiteks kiirusepiirangud ja öised kasutuspiirangud. Need meetmed ei mõjuta aga erakasutuses olevaid elektritõukerattaid.

Teadlaste hinnangul võivad reeglid ja muud meetmed elektritõukerattaõnnetusi teatud määral vähendada. Marco Dozza juhib näiteks praegu uuringut, milles vaadeldakse, kuidas renditavate elektritõukerataste anduritehnoloogia abil oleks võimalik sõitja häiritud juhtimisvõimet reaalajas tuvastada.

„Kui sõiduk suudab tuvastada, et sõitja ei kontrolli seda piisavalt, saab enne õnnetuse toimumist rakendada erinevaid meetmeid. Selline intelligentne sekkumine võib päästa elusid ning selle kasutuselevõtt on tehniliselt juba käeulatuses,” ütles ta.

Samas rõhutas Dozza, et üksnes reeglite või anduritehnoloogia abil ei ole võimalik probleemi lahendada.

„Elektritõukerataste kasutamise suurim väljakutse on seotud ühiskondlike normide ja sõitjate käitumisega ning need ei kao üksnes regulatsioonide kehtestamisega. Oluline on koolitus, mis aitab inimestel mõista, kuidas sõidukit õigesti kasutada ning mida sellega võib ja mida ei tohi teha.”

Rootsi Transpordiameti sõidukiohutuse vanemnõunik ja uuringu kaasautor Rikard Fredriksson nõustus selle hinnanguga.

„Alkohol on Rootsi liiklusohutuses endiselt suur probleem. Alkohol on seotud ligikaudu 20 protsendiga kõigist surmaga lõppenud liiklusõnnetustest. Uuring näitab, et elektritõukeratastega seotud surmajuhtumite puhul on alkoholi osakaal üle kahe korra suurem, ulatudes 44 protsendini. Toetame tehnoloogia arendamist, mis aitaks takistada elektritõukerattaga alkoholijoobes sõitmist. Samuti on oluline alati kiivrit kanda ning kasutada ainult sellist sõidukit, mille kiirus ei ületa seadusega lubatud piiri,” ütles Fredriksson.

---

Allikas: Journal of Safety Research