Koostöös patsientide esindajate, arstide, eriala spetsialistide, haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga on Tervise Arengu Instituudi (TAI) eestvedamisel valminud tööversioon riiklikust vähitõrje tegevuskavast aastateks 2021– 2030.
Kuni 10. jaanuarini oodati tegevuskava tööversiooni kohta ettepanekuid, kommentaare ja arvamusi ning ka Eesti Karskusliit saatis omapoolsed kommentaarid, käsitledes alkoholi rolli ja sellele panustamist tegevuskavas.
"Austatud tegevuskava töörühmade liikmed,
Tunnustus Teile tehtud suure töö eest. Meie kommentaar puudutab alkoholi kui vähi riskifaktori rolli arutelu all olevas tegevuskavas. On positiivne näha, et alkohol on olulise riskifaktorina esile toodud ja see on kindlasti oluline samm õiges suunas.
Nagu tegevuskava ka ise mainib on „teadaolevalt 40% vähijuhtudest ennetatavad.“ WHO tõdeb oma hiljutises publikatsioonis, et alkohol on peale tubaka teiseks kõige sagedasem vähki tekitav riskifaktor. WHO Cancer Country Profile 2020 andmetel on 7.7% Eesti vähisurmadest seotud alkoholi tarvitamisega. Seega omab alkoholi tarvitamise ennetus märkimisväärset potentsiaali vähijuhtumite ja -surmade ärahoidmisel. Alkoholiküsimuse üheks peamiseks probleemiks on aga tõsiasi, et valdavalt ei ole inimesed sellest riskist üldse teadlikudki. Kuigi meil puuduvad Eesti kohta konkreetsed andmed, võime vaadelda teiste riikide olukordi.
TEADMATUS
Hiljutine Taani Vähiliidu uurimus näitas, et taanlaste seas oli alkoholi kui vähiriski spontaanne teadlikkus kõigest 22.2%. 2010. aasta Eurobaromeetri andmetel (Rootsis värskemad andmed puuduvad) nõustub ainult 23% küsitletud rootslastest täielikult, et alkohol põhjustab vähki. Soome raportis „Näin Suomi juo“ mainitud küsitluse kohaselt nõustus täielikult ainult 37% küsitletutest, et alkohol suurendab vähiriski. Norras tehtud küsitlus leidis 2016. aastal, et seitse naist kümnest ei olnud teadlik alkoholi ja rinnavähi seostest.
Tõdeme, et meil ei ole mitte mingit alust arvata, et Eestis oleksid näitajad kuidagi paremad. Pigemini vastupidi, toodud näited pärinevad riikidest, kus alkoholiennetus ja seega ka teadlikkus on kahtlemata palju paremas olukorras.
Teame ka seda, et alkoholi ja tubaka koosmõju on eriti tugev vähi riskifaktor. Lisaks on alkohol oluline faktor ülekaalulisuse tekkele, kuna on väga kaloririkas. Ülekaalulisus on ju aga samuti oluline vähi riskifaktor. Nende nüansside osas on meie elanikkonna teadmatus tõenäoliselt veel suurem.
See teadmatus tõstab alkoholi riski eriti oluliseks ning sellest tulenevalt soovime rõhutada, et ei piisa tavapärastest alkoholipoliitilisest meetmetest, mis taotlevad üldist elanikkonna alkoholi tarvitamise vähendamist. Need on küll efektiivsed keskmise tarvitamise vähendamiseks ja seega kaudselt vähendaksid muidugi ka vähiriski, kuid meie hinnangul on vaja siiski ka suunatud ja elanikkonna teadlikkust tõstvaid meetmeid. Tegevuskava mainib eesmärgina teadlikkuse kasvu, kuid sellisena jääb see ebamääraseks ning ei sea mingeid konkreetseid meetmeid selle saavutamiseks.
SUUNATUD MEETMED
1. Tänase päevani ei ole Eestis olnud mitte ühtegi alkoholi ja vähiriski puudutavat teavituskampaaniat. Arvestades selle madala teadlikkusega, arvame, et sellise kampaania järele oleks kindel vajadus.
2. Kaaluma peaks alkohoolsete jookide märgistusel vastava info avaldamise kehtestamist ehk vähialase tervisehoiatuse „Alkohol põhjustab vähki“ kohustuslikuks tegemist. Teadaolevalt on sellise sammu astunud juba Iirimaa, rakendamiseni ei ole küll veel jõutud.
3. Eesti alkoholi madala riski piirmäärad peaksid arvestama vähiriskiga. Selle küsimuse taustal peab meeles pidama Euroopa Vähitõrje Reeglistiku tõdemust, et „alkoholist hoidumine on vähiennetuse jaoks parem.“ Lisaks soovitab World Cancer Research Fund, et kui alkoholi tarvitatakse, siis naised ei tohiks juua rohkem kui ühe alkoholiühiku päevas ning mehed kaks ühikut päevas. Toome näiteks, et Holland on kehtestanud riikliku soovituse, et inimesed hoiduksid alkoholist täielikult või piirduksid maksimaalselt ühe ühikuga päevas. Juhime samuti tähelepanu just hetkel USA-s käivale diskussioonile, kus riigiaparaadi otsustajad eirasid terviseekspertide soovitusi, mille seas oli ka piirata päevast alkoholi tarbimist ühe alkoholiühikuga. Arvestades samuti inimeste poolt üldtuntud müüte, mille kohaselt mõõdukas alkoholi tarvitamine on kasulik, oleks meie hinnangul oluline, et riik ütleks ametlikult välja, et riskivaba alkoholikogust ei ole.
OLUKORRA HINDAMINE
Hindamise osas seab tegevuskava üheks mõõdikuks, et „Alkoholi tarvitamine on püsivalt alla 8 liitri absoluutset alkoholi elaniku kohta aastas.“ Kuigi see on positiivne alkoholipoliitiline eesmärk, ei näita selle eesmärgi poole püüdlemine ega ka saavutamine alkoholiga seotud vähkide osas eriti mitte midagi. Pealegi, nagu möödunud aasta maikuus avaldatud uurimus näitas, enam kui 50% alkoholi põhjustatud vähisurmadest Kanadas puudutab inimesi, kes tarbisid alkoholi madala riski piirmäärade raamides.
Mõõtma ja hindama peaks reaalseid alkoholi tarvitamisega seotud vähijuhtumeid ning -surmasid. Hetkel avaldatud alkoholisurmade statistikas vähijuhtumid ei registreeru ja nii ei saa avalikkus täit pilti ei alkoholi tegelikust mõjust meie rahva tervisele ega oma mingit pilti, kui oluline riskifaktor alkohol on vähi osas.
Teiseks peaks regulaarselt mõõtma inimeste teadlikkust alkoholi ja vähi seose osas. See annaks riigile olulist infot mille põhjal otsustada seniste sammude efektiivsuse üle ning planeerida edasisi tegevusplaane.
KOKKUVÕTTEKS
Vähitõrje tegevuskava 2021 – 2030 tööversioon on selgelt senimaani Eesti tugevaim ametlik dokument, mis selgitab alkoholi mõju vähi tekkele. Ometi paistab see jäävat valdavalt selle seose kirjeldamise tasemele ning puudub selgete eesmärkidega konkreetne tegevuskava. Alkohol on üks olulisemaid ennetatavaid vähiriskifaktoreid, millest inimesed ei ole teadlikud ja mis põhjustab mõttetut kannatust ja surma paljudele meie kaasmaalastele."