Alljärgnevalt avaldame Eesti Karskusliidu postituse, mis ilmus 1937. aasta ühes detsembrikuises Postimehes. Artikli lõpus püstitatud üleskutset erinevaid kohti külastada, palun lugege arvestades hetke olukorra piiranguid arvestades.
"Millal on ärides kõige suuremad läbimüügid? Enne jõulu. Millal on perenaistel kodudes kõige rohkem askeldusi? Jõulu eel. Missuguseid Pühi oodatakse iga aasta suurima igatsusega? Ka siin ei ole kaht wastust. Jõuludeks walmistatakse erilisi toite ja jooke, tehakse kingitusi, soowitakse üksteisele õnne, käidakse külas ja wõetakse külalisi wastu.
Jõulud on kahtlemata meie perekonnaelu iga-aastasteks suurpäevadeks. Jõulude pühitsemine põlwneb igiwanait paganaaegsest kombest, pühitseda talmise vööripäewa aegu walguse wõitu pimeduse üle. Walguse, rahu ja rõõmu pühadeks on jõulud jäänud tänapäevani. Juba vanasti oli jõuludega seotud hulk igasugu kombeid, mille täitmisest loodeti õnne nende kommete täitjale. Ilus aeg on loonud uued kombed ja jõulude pühitsemine loitsib. Ei saa öelda, et meie perekonnad üldiselt ei pühitseks jõulusid nende kõrge mõtte wääriliselt.
Ometi tundub segawana ja sobimatuna, et mõnel-pool jõululauale tuuakse ka alkohol. See peab sealt kaduma. Alkohol, mille pärast tülitsetakse ja tapetakse, mis häwitab ja laostab, tekitab muret ja pisaraid, ei sobi jõulupühade kõrge mõttega. Ta tuleb suruda rahu- ja rõõmupühade ukse taha.
Meie eest: kodudes on tekkimas uus komme - jõulud ilma alkoholita. Ka need, kel on keldris veinipudelid, jätavad jõulu ajal need seal puutumata, sest korralikus eesti perekonnas tekitaks alkohol jõululaual võõrastust. Jõululaual pakutagu ainut alkoholivabu jooke.
Alkoholi asemel ostetagu jõuluks raamatuid, ajakirju, ajalehti. Kõrtside asemel külastatagu jöulu ajal kirikuid, teatreid, kohwikuid ja kinosid. Karsked jõulud, see muutugu meie perekondliku elu kindlaks traditsiooniks, auwäärseks kombeks, mida üheski soliidses perekonnas ei julgetaks rikkuda ilma wõõrastust äratamata.
Detsembris 1937.
Eesti Karskusliit"
