03.01.2024 - Ühiskonna ja riigi huvi on vähendada alkoholitarbimist. See on selge sõnum, mille on välja öelnud nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kui ka Eesti valitsus. WHO globaalses alkoholi tarvitamisega seotud kahjude vähendamise strateegias on seatud eesmärk vähendada alkoholitarbimist aastaks 2025 vähemalt 10%.
2023. aasta mais toimunud Maailma Terviseorganisatsiooni ja Balti riikide alkoholi- ja rahanduspoliitika ekspertide ja teadlaste kohtumisel toodi aga välja, et kolmes Balti riigis on alkoholitarbimine üks kõrgemaid Euroopas, nagu ka alkoholist tingitud haiguskoormus. Eesti elanikud tarbisid 2022. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 11,2 liitrit absoluutalkoholi. Otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse suri 2021. aastal 753 inimest, mis on viimaste aegade kõrgeim näitaja.
Alkoholi tarvitamisega seotud kahjud on ennetatavad, tarvitamata jätmise korral ärahoitavad. Seega on valdkonnas võimalik ellu kutsuda reaalseid muutuseid: mida vähem tarvitatakse alkoholi, seda väiksemad on kahjud.
Eelöeldu valguses peaks riigi alkoholipoliitikas olema selge suund vähendada alkoholiäri. Me soovime, et majandus kasvaks ja turud elavneksid, kuid mitte alkoholiäri abil ja rahva tervise arvelt. Majanduslike eesmärkide ja ühiskonna heaolu vahel on huvide konflikt ja sellest oleks vaja rohkem avalikult rääkida, eriti alkoholipoliitika kujundamisel.
Tubakapoliitika eeskuju
Hea näide on tubakapoliitika, mille puhul on sarnased järeldused juba tehtud. Soome on seadnud tubakaseaduse eesmärgiks tubaka ja teiste nikotiini toodete tarvitamise lõpetamise aastaks 2030.
Eestis aastal 2005 ratifitseeritud WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonis tõdetakse vajadust olla valvel et tubatööstus ei õõnestaks tegevusi, mis aitavad kaasa tubaka tarbimise vähendamisele; samuti tuleb märgata tubakatööstuse tegevusi, mis kahjustavad tubakatarbimise leviku vähendamist. Seega ei tähenda äri legaalsus, et sektori esindajatel oleks õigus oma äri puudutavat poliitikat kujundada. Vastupidi: huvide konflikti tõttu peaks nad olema sellest välistatud.
Viidatud artikli 5 lõike 3 rakendamiseks on WHO andnud käesoleval aastal ka konkreetsed suunised.
Alkoholikahjude tõenduspõhisus
Kui kaugele võime minna tubaka ja alkoholi võrdlemisega? Üks on kohvikutes ja restoranides seadusega keelatud, teise puhul küsib ettekandja: „Kas soovite juurde?“ Ühe tarbija peab minema vihmaski hoone kõrval olevale alale, teist serveeritakse presidendi vastuvõtul. Ühiskondlik kuvand on neil seega erinev.
Mida ütlevad aga teaduslikud allikad ja tõendid? Nende kahe legaalse sõltuvusaine üheks peamiseks erinevuseks oli pikka aega arusaamine, et mõõdukal tarvitamisel on tegemist vägagi eritoimeliste ainetega. Tubaka ohtlikkus algab esimesest mahvist, kuid mõõdukat alkoholitarbimist peeti ohutuks ja võib-olla kasulikukski. Tänaseks on teaduslikes seisukohtades toimunud selge pööre.
· 2018. aastal ajakirjas The Lancet avaldatud mastaapses uurimuses „Global Burden of Disease“ järeldati järgnevat: „Meie tulemused näitavad, et kõige ohutum joomise tase on mitte üldse juua.“ („Our results show that the safest level of drinking is none.“)
· 2023. aasta alguses kinnitas WHO taas, et me ei tohiks rääkida ohututest alkoholikogustest. „Me ei saa rääkida niinimetatud ohutust alkoholitarbimise tasemest. Pole oluline, kui palju sa jood – risk jooja tervisele algab esimesest tilgast igasugusest alkohoolsest joogist. Ainus, mida me kindlalt öelda saame, on see, et mida rohkem juua, seda kahjulikum see on – või teisisõnu, mida vähem juua, seda ohutum see on,“ ütles Dr Carina Ferreira-Borges, WHO Euroopa mittenakkavate haiguste osakonna juht.
· Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC) avaldatavas „Euroopa vähivastases tegevuskavas“ tuuakse välja 12 soovitust vähi ennetamiseks. Üks nendest kõlab järgnevalt: „Vähi ennetamise vaatenurgast on alkoholi mittetarvitamine parim variant.” Alkohol võib põhjustada seitset vähivormi ja kuulub 80-ndate aastate lõpust alates kantserogeensete ainete nimekirja, olles koos tubaka ja asbestiga 1. grupi kantserogeen.
· Käesoleva aasta suvel avaldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Põhjamaade (koos Baltimaade) teadlaste välja töötatud toitumisalased nõuanded (Nordic Nutrition Recommendations), milles tõdetakse alkoholi kohta järgnevat: „Kogutud tõendite põhjal soovitatakse vältida alkoholi tarbimist. Kuna inimtervisele ohutu alkoholitarbimise piirmäära ei ole praegu kindlaks määratud, soovitab NNR2023 alkoholist hoiduda.“
Nende teaduspõhiste näidete põhjal saab järeldada, et alkoholi ja tubakat saab päris hästi võrrelda.
Alkoholitarvitamise sotsiaalne mõju
Alkoholitarvitamisega võivad kaasneda ka sotsiaalsed probleemid alates perevägivallast ja vaimse tervise probleemidest kuni joobes juhtimise ja kuritegevuseni. Kümned tuhanded lapsed elavad perekonnas, kus üks vanem või mõlemad on alkoholisõltuvuses ja sel keskkonnal on mõju kogu nende elule. Suur murekoht on ka alkoholi kättesaadavus lastele ja alkoholi tarvitamine Eestis laste ja noorte hulgas. Tervise Arengu Instituudi andmetel on 13-aastaselt või varem end alkoholist purju joonud 11,9%, ligi viiendik noortest on olnud alkoholijoobes korduvalt. Politsei üldstatistika põhjal on kõige levinumaks väärteoks alaealiste puhul alkoholiseaduse rikkumine ehk alkoholi tarvitamine. Uuringud kinnitavad alkoholitarbimise ja vägivaldse käitumise seoseid. Alkohol võib toimida sotsiaalsete normide lõhkujana, põhjustades sotsiaalselt aktsepteerimata käitumist või mõjutada vägivalla teel konflikte lahendama. Eesti on alla kirjutanud WHO Euroopa alkoholihartale, millega oleme kinnitanud, et kõigil lastel ja noortel on õigus kasvada üles alkoholivabas keskkonnas.
Riigi panus alkoholikahjude vähendamisse
Valikut ei saa keelata, kuid oluline on olla riskidega kursis, et teha teadlikke otsuseid. Mida me täna tahame öelda on suunatud riigile ja ministeeriumitele. Alkohol ei ole tavapärane toode. Mida vähem inimesed joovad, seda parem. Allakirjutanute soov on, et Eesti riik kaitseks rahvatervist puudutavate seaduste kehtestamisel ja rakendamisel otsuseid alkoholitööstuse ärihuvide eest.
Praegu käib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis koos töörühm, mis koosneb valdavalt alkoholi- ja reklaamitööstuse esindajatest ning mille eesmärgid on sõnastanud alkoholiäri kasvust huvitatud osapooled. Sihiks on vähendada alkoholi reklaamimisele kehtivaid piiranguid, jättes suurema vastutuse tootjate ja reklaamijate eneseregulatsioonile.
Eespool kirjutatust tulenevalt kutsume üles poliitikuid ja ministeeriume võtma uue aasta üheks eesmärgiks vähendada huvide konflikti, seda eriti tervisepoliitikas. Me ei tohiks lubada oma inimeste, eriti laste ja noorte tervist puudutavat seadusloomet mõjutada osapooltel, kelle äritulu sõltub neist regulatsioonidest.
Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja liikmed:
Neeme Tõnisson, Eesti Arstide Liit
Anne Kleinberg, Eesti Psühhiaatrite Selts
Varje Ojala, Lastekaitse Liit
Maie Egipt, Eesti Vähiliit
Aivar Haller, Eesti Lastevanemate Liit
Marje Oona, Eesti Perearstide Selts
Liis Borissenko, Avatud Lootuse Fond
Lauri Beekmann, Eesti Karskusliit