Mait Metsanurga 1928. aastal ilmunud ja veel 10 aastat varasemaid sündmusi illustreeriv romaan „Punane tuul“ räägib popsitütar Almast, kes noore abielunaisena peagi lapseootele jäi. Ühel kodusel koosviibimisel, kui ka kangem kraam külaliste auks lauale pandi, loobus Alma alkoholist, sest ta oli ju erilises olukorras.
Rasedus on põhjus, miks paljud loobuvad alkoholi tarvitamisest ja õnneks muudab see eriline olukord, kasvõi siis nendeks üheksaks kuuks, paljude naiste käitumist. Ja ka meeste käitumist, kes soovivad oma kaaslasele ja tulevase lapse emale toeks olla.
Mis selle Metsanurga loo eriliseks teeb on aga see, et alkoholi poolt põhjustatavad sünnikahjustused määratleti ametlikult fetaalse alkoholisündroomina (Fetal Alcohol Syndrome) kahe USA düsmorfoloogi, Kenneth Lyons Jones´i ja David Weyhe Smith´i, poolt alles 1973. aastal Washingtoni Ülikoolis. Üheksa aastat hiljem kinnitati dr Sterling Clarreni juhtimisel, et alkohol on teratogeen ehk aine, mis võib tekitada loote arenevas ajus väärarenguid.
Tõsi, alkoholi negatiivset mõju ka raseduse ajal on kirjeldanud juba väga vanad allikad. Nii Kreeka, Rooma kui ka Talmudi kirjutised viitavad sellele, et seda negatiivset seost alkoholi joomise ja lapsele kahjustuste tekkimise vahel peljati. Platon kirjutab neljandal sajandil enne Kristust oma „Seadustes“: " Üleliigne joomine on tava, mis ei ole kusagil kohane [...] ega ka ohutu. [...] Nii pruut kui ka peigmees peavad olema kained [...], et tagada nii palju kui võimalik, et laps sünnib kainete vanemate poolt." Meie ajaarvamise kuuendal sajandil on Talmudisse kirjutatud, et "kes joob joovastavat viina, saab jõuetuid lapsi."
Kas võib seda nimetada elutarkade inimeste loogikaks, mis pani raseduse ajal alkoholist hoiduma kaua enne kui teadus seda seost kinnitas? Loogika, mis rajaneb lihtsal tõdemusel, et alkohol on mürk ja põhjustab selle tarvitajale loendamatul hulgal kahjustusi. Nii tegi selle otsuse ka pea olematu lugemusega ja piiratud haridusega Alma (või kirjutas Metsanurk selle sihilikult hariva detailina oma tegelaskuju käitumisse sisse?).
Kuid selle loogika iseeneslikult levimisele ei saa paraku lootma jääda. September on ülemaailmne alkoholi põhjustatud sünnikahjustuste teadlikustamise kuu ja selle üheksanda kuu üheksas päev on selle kuu kõrghetk. Erinevad uuringud näitavad, et kuigi fetaalse alkoholisündroomi avastamisest möödub tuleval aastal 50 aastat, on inimeste teadlikkus siiski lubamatult madal.
Kuigi teadlikkus on möödapääsmatuks eelduseks informeeritud käitumise muutmisele, ei piisa sellest siiski. Kui paljudest ebatervislikest faktoritest me oleme teadlikud, kuid siiski suhtume nendesse ükskõiksusega? Praeguse ajastu inimesed teavad inimajaloos kõige enam tervisest ja tervislikest eluviisidest, kuid meie praktiline külg kindlasti ei kajasta seda. Teadlikkusest üksi ei piisa.
Me tolereerime ja naudime erinevaid harjumusi ja asju, mille osas teame väga hästi, et pikemas mõõtmes võib see tuua meile märkimisväärset kahju. Me lihtsalt teeme hetkele rajaneva otsuse, et see risk või isegi kindel lõplik kahju on seda hetkelist heaolu või lisandväärtust väärt. Tegemist on teadliku otsusega. Samas kas siiski on?
Noores eas võib inimene ju mõelda, et ta on ebatervisliku pidukeskse eluviisi nimel valmis riskima elu teises pooles sellega kaasneva haigusega. Kuid reaalselt saab ta teada mida tähendab maksakahjustuse või vähiga elamine siiski alles neid haigusi kogedes. Kas ka siis, tagasivaates, otsustab inimene, et nooruses tehtud „teadlikud“ valikud olid arukad ja õiged, eks see ole iga inimese isiklik küsimus.
Veel keerulisem on olukord, kui võimalik kahju mõjutab kedagi teist. Kas minu kogetud praegune nauding või hüve on väärt riski, et pikemas perspektiivis kannatab keegi teine. Artiklites ja foorumites kõlab vahete-vahel mõte, et parem üks regulaarne klaas veini, kui stressis rasedus. Paraku ei ole raseduse ajal olemas ohutut alkoholikogust. Kuidas kaaluda hetkelise ebamugavustunde ja vana harjumuse hellitamist riskiga, et laps kannatab terve elu mingi kahjustuse tõttu? Tõsi, ka stress on midagi, mille maandamisega tuleb tegeleda, kuid selleks on kindlasti alkoholi asemel paremad alternatiivid.
Need on karmid mõtted. Mõtted, mida peaksime igaüks ise mõtlema, kaaludes oma teadlikke otsuseid. Et hoiduda iseenda või kellegi teise hilisemast süüdistamisest, on arukas teha hetkel õige valik.
Alkohol ja rasedus ei sobi kokku. Kohe kui hakatakse last planeerima, tuleks alkohol kõrvale jätta. On uuringuid, mis viitavad ka mehe alkoholitarvitamise negatiivsele mõjule, kuid kasvõi ainult naise toetamise eesmärgil võiksid alkoholist loobuda nii tulevane ema kui ka isa. Täpselt nii nagu Platon ütles.
Lauri Beekmann
Eesti Karskusliit